Möödunud 28. detsembril algas 2021. aasta rahvaloendus, mis kestab kuni 28. veebruarini 2022.
Seekordsel rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit. See tähendab, et valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info riiklikest andmekogudest (andmed 31.12.2021 seisuga). Inimestelt palutakse lisaküsitlusega infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta.
Küsitlus toimub kahes etapis, kahel eri meetodil. 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini on kõik Eesti elanikud oodatud vastama veebiküsitlusele. Veebiküsitlusele järgneb ajavahemikul 01.-28.02.2022 küsitlus telefoni teel või kodus neile loenduse valimisse kuuluvate aadresside elanikele, kes ei ole oma vastuseid veebi teel edastanud. Küsitluse juhuvalimis on umbes 40 tuhat aadressi (ca 60 tuhat elanikku) üle Eesti. Sellesse valimisse kuuluvatele inimestele on vastamine kohustuslik ja neile saadetakse postiga ka sellekohane teade.
Eesti Kirikute Nõukogu, Statistikaameti ja Siseministeeriumi kokkuleppe tulemusena küsitakse rahvaloendusel ka usuga seotud küsimusi. Küsimus on sõnastatud selliselt, kas vastaja peab omaks mõnda religiooni. Jaatava vastuse puhul avaneb üksikasjalikum valikloend Eestis tegutsevatest suurema liikmeskonnaga kristlikest ja mittekristlikest konfessioonidest.
Lisaks sellele, et ametkonnad ise soovitavad vabatahtlikku osalemist registripõhise loenduse usaldusväärsuse tugevdamiseks, on tähtis meeles pidada, et rahvaloenduse tulemused saavad olema väga oluliseks allikaks Eesti elanikkonna suhtumise kohta ristiusku ja kirikusse. Eelseisva kümnendi jooksul kujundatakse just loenduse tulemuste põhjal avalikku arvamust selle kohta, kui laialt levinud ja jagatud on üle Eesti need väärtused, mida peetakse tavaliselt kristlikeks väärtusteks, nagu näiteks elu pühadus. Sellel on ka oma tähtsus, kui tuleb esindada või kaitsta neid väärtusi riigi erinevates instantsides.
Rahvaloenduse küsimuse sõnastus võimaldab vastajal jääda ausaks. Kelleltki ei küsita, kas kuulutakse konkreetsesse kirikusse või kogudusse, ega ka mitte seda, kas ollakse ristitud või käiakse regulaarselt kirikus. Vastaja käest küsitakse, kas mõni kristlik või mittekristlik konfessioon on talle omane – olgu kultuuriliselt, õpetuslikult või mõnel muul, ainult vastajale endale teadaoleval moel. Nii on ka igaühel, kes peab endale kõige omasemaks katoliiklust, võimalik selliselt rahvaloendusel vastata.
Nendel põhjustel, koos teiste kristlike konfessioonidega, soovitame võimaluse korral osaleda vabatahtlikul e-loendusel. Küsitlusankeet internetis on kergelt ja lühikese ajaga täidetav.
Rohkem infot rahvaloenduse kohta ja küsitlusankeedi leiate siit - https://rahvaloendus.ee/et