Paavst Franciscuse apostellikku kirja „Patris corde“ lugedes, pöörasin tähelepanu ühele lõigule „Õrn ja armastav isa“, kus Püha Isa võrdleb Joosepit Jumala Isaga. Paavst kirjutab: „Nagu Issand oli teinud Iisraeliga, nõnda tegi Joosep ka Jeesusega: ta õpetas teda käima, käest kinni võttes; ta oli tema jaoks nagu isa, kes võttis imiku oma kätele, kummardas tema juurde ja toitis teda (vrd Ho 11: 3-4)“. See lõik on minu jaoks väga liigutav.
Sõna „õiglane” Piiblis tähendab olema püha. Me teame, et Joosep oli õiglane mees, sest õiglane on inimene, kelle süda on puhas ning kes peab Jumala käske ja täidab Tema tahtmist. Joosep oli mees, kes otsis Jumalat ning tema elu oli täidetud alati Jumalaga. Kuid ta oli samas ka tavaline inimene ja töömees, kuid Jumal kutsus Joosepit olema oma Poja hooldajaks. Kuna Joosepi elu oli seotud Jumalaga, ta võis Jumala kutsumust vastu võtta. Tavalisest inimesest sai temast Jumala Poja hooldaja, isaks seaduse järgi ning lunastustöö oluliseks täideviijaks. „Päästelugu on välja töötatud, „kui lootus näis lootusetu“ (Rm 4:18), meie nõrkuste kaudu“. Kindlasti oli Joosepil suur lootus vastates Jumala kutsumusele... Vaid tänu sellele lootusele ja usule sai püha Joosep täita Jumalalt antud missiooni.
Meie elu on sarnane Joosepi eluga. Loomulikult ei vali Jumal meid nii suureks missiooniks. Aga mis on meie missioon? Igaüks meist on kutsutud pühadusele. Selle kutsumuse saime ristimisel. Just siis ütles Jumal meile: „Sina oled minu armas laps“. Jumal valib patuseid ja nõrku inimesi kiitmaks Teda ja kuulutaksid Tema headust. Püha Joosep on selles meile eeskujuks. Jumal aktsepteeribmeis kõike.
Jumala õrnust ja armastust kogeme Tema halastuses. Jumal ei mõista meid hukka, vaid Ta aktsepteerib meid, tervitab, võtab vastu, toetab ja annab meile andeks, nagu isa tähendamissõnast kadunud pojast (vrd Lk 15:11-32). Eriti paastuajal kogeme Jumala halastust. See aeg on meile võimalus meelt parandada. Võib olla me ei suuda parandada, võib olla tunneme, et meie patud on nii suured, võib olla mõtleme millest alustada meie meeleparandust. On vaja paluda Jumalat, et ta aitaks meid oma pate kahetseda ja pärast seda kogeda Tema halastust pihisakramendis, kus Jumal „tuleb välja, et meiega kohtuda, taastab meie väärikuse, seab meid taas jalule ja tunneb rõõmu meie eest“ (vrd Lk 15:20-24).
Saagu paastuaeg ja püha Joosepile pühendatud aasta meile ajaks kogeda Jumala õrnust ja armastust. Palugem Jumalalt püha Joosepi eestkoste kaudu, et me oskaksime oma suhetes teistega õrnust ja armastust jagada.
isa Toomas