Täna, 28. jaanuaril on püha Aquino Thomase mälestuspäev. Katoliku kiriku doktor, filosoof ja teoloog, kelle õpetusel põhineb kristlik filosoofia ja kelle tekstidele on viidanud kiriku ajaloos kõik paavstid. On oluline meenutada, Eestis eriti, veidi seda suurt pühakut, dominiiklast, ja tema eeskostel just palvetada Eestis tegutseva dominiiklaste ordu eest, mis on sajandeid Eestis tegutsenud ning ka kiriku vajaduste eest.
Püha Aquino Thomas, Püha Thomas (1225–74), Itaalia filosoof ja teoloog, oli dominiiklaste ordu liige. Lõi Aristotelese õpetusel põhineva kristliku filosoofia süsteemi (tomismi), mis on aastast 1879 roomakatoliku kiriku ametlik filosoofia. Kuulsaimad kirjutised „Summa Theologiae", „Summa contra Gentiles".
Ta sündis Itaalias kõrgaadli peres. Varakult saadeti ta õppima kloostrisse, kuna üks perekonna sugulane oli tegev Monte Cassinos, benediktlaste kloostris, ja arvati, et see sama tee ehk mungakutse peaks olema ka perekonna noorema poja jaoks õige. Ja noort Aquino Thomast tõmbas usuelu. Ta astus Napolis õppides dominiiklaste ordusse, umbes aastal 1243. Elas ja õppis siis Napoli konvendis mõned aastad ja hiljem, olles andekas õpilane, suundus õppima Kölni Albert Suure juurde. Taas olnud silmapaistev õpilane Saksamaal, läks noor Thomas koos Albertiga Pariisi Sorbonni edasi õppima.
Samal ajal õppis Pariisis püha Bonaventura, frantsiskaani munk, kes kaitses seal oma doktorikraadi. Arvatavasti olid püha Aquino Thomas ja püha Bonaventura omavahel sõbrad. Mõlemad olid kerjusmunkade ordust, Thomas dominiiklaste ja Bonaventura, frantsiskaanide, ja teada olevalt sellel ajal oldi kerjusmunkade vastu Pariisis vaenulikult meelestatud. Pariisis aga peale magistrikraadi omandamist Aquino Thomas pidas õpetajaametit. Teda peetakse isikuks, kes erinevates vaidlustes suutis oma tundeid valitseda ja oli kindel oma õpetustes ning süstemaatiline.
Thomas uskus, et inimese hing on sündides valge leht ning kõik teadmised tulevad kogemuse läbi. Järelikult tema järgi teadmine tuleb omandada meelekogemuse kaudu. Samuti teadmine Jumalast. Kuid inimene on Jumala poolt loodud kehalis-vaimsena. Jumal lõi sellisel viisil ta tervikuna - psühhofüüsilise tervikuna. Loomadest ja vaimolenditest eristab meid ratsionaalne element. Intellekt, mis tegeleb vaimsete asjadega on surematu ja seega oli vastupidi tema õpetus Aristotelese filosoofiale, kus füüsiline surm ei ole inimese lõpp.
Samuti huvitas teda usu ja mõistuse küsimus. Nähtavad tõed tema järgi ei ole vastuolus ilmutuslike tõdedega. Järelikult teadmisele lisaks on Aquino Thomasel vaja Jumalikku ilmutust. Kui ei ole ilmutust, ei tea me täielikku tõde Jumala kohta. Kõik teadmised, aga tulevad Jumala abil. Ja Aquino Thomase järgi tekib nii ka teoloogia. Teoloogia aga lähtub kindlatest printsiipidest, mis on seotud Jumalaga. Teoloogias ei kasutata mõistust usutõdede tõestuseks, see tuleb vaid Jumalast, aga mõistust on vaja selleks, et selgitada usutõdesid. Nii väitis Thomas, et kõikide pühade teadmiste eesmärk on anda teadmisi Jumalast.
Tema teoloogia võib jaotada viieks erinevaks käsitluseks:
1. Käsitlus Jumalast
2. Mõistusliku olendi suhe Jumalasse
3. Kristus - Meie tee, tõde ja elu
4. Jumal kõige looja
5. Jumal kui lunastaja
Elu jooksul kirjutas Aquino püha Thomas rohkem kui 60 teaduslikku tööd. Samuti oli ta paljude ilusate katoliiklike hümnide looja. Lauda Sion või Kristuse Ihu ja Vere pühaks loodud Pane Lingua Gloriosa on tema loodud hümnid. Samuti pärineb temalt mitmeid katoliiklike palveid ning kirjutisi.
Aastal 1323. kuulutas roomakatoliku kirik ta pühakuks.
Ta on ka filosoofide kaitsepühak.