Armsad vennad ja õed!
Selle aasta jõulupühad tulevad meie elus väga erilised. Need on jõulud ilma suurte sündmusteta: väiksemad üritused, vähem kontserte või kohtumisi. Vähem külaskäike. Jõulupühad, kus me paraku ei näe enda kõrval kõiki neid, keda me tahaksime näha; kõiki meile kalleid inimesi. Isegi pühadelaud on jõuluõhtul väiksem kui tavaliselt…ja tänavad tühjad. Aga see tühjus ei ole tõeline tühjus, sest meil on Jumal, kes tahab täita kogu tühjuse meie elus. Piisab, kui avame talle oma südame ukse! See üksindus ei ole tõeline üksindus, sest meie kõrval on Jeesuslaps, sirutab meie poole oma käed. Vaikus tänavatel või isegi jõulumissadel ei ole tõeline vaikus – meie kodudes on kuulda Jumal-last, kelle hääl meid pidevalt kutsub, lohutab; kes soojendab meie südant. Võib-olla saame me kirikus tavalisest vähem laulda, aga kindlasti laulame neid suurepäraseid jõululaule kodudes, rohkem kui kunagi varem, ja laulame ka südames. Jõulupühad mööduvad sel aastal rohkem olemise kui omamise ja tegemise tasandil. Kasutagem seda võimalust endi ja oma perekonna elus.
Hoiame eriti meeles kõiki neid inimesi, kes ei saa jõulupühal nautida oma laste või lastelaste kohalolekut. Isegi kui mõni pere ei saa koos olla, ühendab neid see jagatud valu ja üksteisele mõtlemine, nagu meid ühendab Kristuse rist.
Teiste jaoks saavad need jõulupühad olla perekesksemad. Kui hea on näha, et Jumal on tahtnud läbi elada kõik inimese elu etapid. Tema, kes ta on valinud inimese enne maailma rajamist ja kavandanud ning loonud inimloomuse, tahtis end täielikult allutada sellele loomusele. Ta on tahtnud inimeseks saada naise ihus ja temast sündida, ta on tahtnud kasvada perekonnas, mille moodustasid mees ja naine. Ta ei pidanud nii sündima ja elama, aga ta tahtis. Kas praegusel ajal, kui me kuuleme, kuidas tahetakse lahti saada sellest, mis on inimesele nii oluline ja loomulik – et tal oleks isa ja ema –, ei teki meil vahel tahtmist küsida, kes oled sina, inimene, et mitte tahta seda, mida Jumal on endale valinud? Kes oled sina, et mitte tahta seda, mida Jumal on armastanud? Kui meie esivanemad kaotasid paradiisi, sest nad olid söönud neile keelatud puuvilja, mis saab siis meist, kui tahame lahti öelda seadusest, mis on kirjas meis enestes? Palume Jumalat, et inimene tunnetaks endas uuesti seda Jumala seadust, mis on armastuse seadus.
Jõulupühad toovad meid kokku jõulusõime juurde. Kuigi vajame armastust ja hoolivust alati, tunneme seda vajadust palju rohkem praegusel keerulisel ajal. Ja seda ei tunne ainult meie, vaid kõik meie ümber. Kui suur väärtus on praegu meie armastusel, hoolivusel, ajal ja tähelepanul, mida võime anda teiste vajadustele. Vahel võime tunda, et teised ei vaja meie hoolt, et kaasaegses maailmas saab igaüks oma vajadustega ise väga hästi hakkama. Pandeemia ajal näeme, et see pole sugugi nii, ning et meie armastus ja hoolivus on väga oodatud ja seda mitte ainult riskirühma kuulujate poolt. Tegelikult oleme me kõik riskirühmas – riskime, kui me ei levita endi ümber armastust ja rahu. Armsad vennad ja õed, ma palun teid, et me kõik püüaksime neil jõulupühadel anda Kristusest paremat tunnistust, selle armastusega, mida me kingime teistele, eriti nendele, kes tunnevad ennast üksildaselt, on masendunud või elavad hirmus. Kunagi tuleb rahu tagasi ja siis igatseme minevikku vaadates, et oleksime saanud või tahtnud teha rohkem teiste heaks.
Lõpetuseks usaldan teid ja teie pereliikmeid Jumala Emale, kes hoolitses Jeesuslapse eest ja „mähkis ta mähkmetesse ning asetas sõime“ (Lk 2:7).
Mul on väga hea meel teile öelda, et paavst Franciscus on otsustanud pühendada 2021. aasta pühale Joosepile, Neitsi Maarja abikaasale. See otsus annab mulle isiklikult palju rõõmu, sest püha Joosep on Redemptoris Custos (Lunastaja kaitsja) ning seetõttu kogu Kiriku kaitsja ja hoidja. Kirik on temast kõneldes kasutanud Piibli sõnu „Ite ad Joseph!“ („Minge Joosepi juurde!“) (vrd. 1Ms 41:55). Mingem Joosepi juurde Jeesuslapse usaldusega!
Õnnistagu Jeesuslaps kõiki teid ja teie lähedasi! Kaitsku ta meid kõikide hädade eest ning vabastagu meid praegustest katsumustest!
+ Piiskop Philippe Jourdan
Tallinnas, 10.12.2020