Viimastel päevadel on tekitanud palju müra nii Eesti kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses paavst Franciscuse sõnad, mida ta on väljendanud dokumentaalfilmis Francesco. Film esilinastus Rooma filmifestivalil hiljuti, aga on valminud mõned kuud tagasi.
Kuna Paavst andis välja kaks nädalat tagasi pika entsüklika (paavstliku ringkirja) Omnes fratres, kus ta käsitleb 113 leheküljel ja ligi 300 peatükis inimestevaheliste suhete, ühiskonna korralduse ja perekonna seotud küsimusi, siis kõik, kes seda dokumenti loevad, näevad, et ei ole mitte mingeid muudatusi Kiriku õpetuses seoses abielumõiste ja abielu reguleerivate seaduste kohta, kaasa arvatud nn. “partnerluse seaduste” kohta.
Paavst Franciscuse sõnade tähendust sellest filmist tuleb otsida mujalt, tema inimlikkuses ja hingehoidlikkuses, mis teevad, et ta ulatab käe nendele, kes tunnevad ennast Kiriku ja ühiskonna poolt väljatõrjutuna ning ta palub anda igaühele elementaarseid õigusi ja austust, mida iga inimene kui Jumala laps väärib.
Piiskop Philippe Jourdan