Eriindulgents antakse usklikele, kes põevad COVID-19 haigust, mida üldiselt teatakse koroonaviirusena, samuti tervishoiutöötajatele, pereliikmetele ja kõigile, kes nende eest mistahes moel, sealhulgas palves, hoolitsevad.
„Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!“ (Rm 12:12). Sõnad, mis Püha Paulus Rooma kirikule kirjutas, kajavad läbi kogu Kiriku ajaloo ja suunavad usklike otsustusi igasuguse kannatuse, haiguse ja hädaohu palge ees.
Praegusel hetkel, kui kogu inimkonda ähvardab nähtamatu ja salakaval haigus, mis nüüd juba mõnda aega on olnud meie kõigi elu osa, kerkib päev-päevalt esile ärevaid hirme, lisandub ebakindlust ning eelkõige laialdast kehalist ja moraalset kannatust.
Kirik on oma Jumaliku Õpetaja eeskuju järgides haigete eest hoolitsemist alati oma südames hoidnud. Püha Johannes Paulus II toob esile, et inimese kannatusel on kahetine väärtus: „See on üleloomulik, sest selle juured on maailma Lunastuse jumalikus müsteeriumis, ja samuti on see sügavalt inimlik, kuna selles avastab inimene iseennast, omaenda inimlikkust, omaenda väärikust, omaenda missiooni“ (apostellik kiri Salvifici Doloris, 31).
Ka paavst Franciscus on viimasel ajal näidanud oma isalikku lähedust ja kutsunud taas üles koroonaviirusehaigete eest lakkamatult palvetama.
Selleks et kõik COVID-19 tõttu kannatajad võiksid justnimelt selle kannatuse müsteeriumis taas avastada „sellesama Kristuse lunastava kannatuse“ (sealsamas, 30), annab Apostellik Penitentsiaarium ex auctoritate Summi Pontificis, lootes Issand Kristuse sõnale ja vaadates usu vaimus praegu levivat pandeemiat, mille ajal tuleks elada isikliku pöördumise vaimus, indulgentsid vastavalt alljärgnevale.
Täielik indulgents antakse koroonaviirusesse haigestunud usklikule, kes on tervishoiuasutuse korraldusel haiglasse või koju karantiini määratud, kui ta igasugusest patust eemaldunud vaimus ühineb meedia kaudu vaimselt Püha Missa pühitsemisega, Püha Roosipärja lugemisega, vaga Ristitee palvuse või muude pühendumisvormidega või kui ta vähemalt loeb usutunnistuse, Meie Isa palve ja vaga pöördumise Pühima Neitsi Maarja poole, tuues selle katsumuse ohvriks Jumalasse uskumise vaimus ning armastuses oma vendade ja õdede vastu, valmisolekuga täita tavalised tingimused (sakramentaalne pihtimine, armulaual osalemine ja Püha Isa intentsioonide eest palvetamine) niipea kui võimalik.
Tervishoiutöötajad, pereliikmed ja kõik, kes hea samaarlase eeskuju järgides end nakkusohtu seades koroonaviirusehaigete eest hoolt kannavad vastavalt jumaliku Lunastaja sõnadele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest“ (Jh 15:13), saavad sama täieliku indulgentsi samadel tingimustel.
Samuti annab Apostellik Penitentsiaarium praeguse ülemaailmse epideemia olukorras heameelega täieliku indulgentsi samadel tingimustel ka neile usklikele, kes ohverdavad külastuse Pühima Sakramendi juurde või armulaua adoratsiooni või vähemalt pool tundi Pühakirja lugemist või Püha Roosipärja lugemise või vaga Ristitee palvuse või Jumaliku Halastuse palvepärja lugemise, et paluda Kõigeväeliselt Jumalalt epideemia lõppemist, kergendust neile, kes kannatavad, ja igavest pääsemist neile, keda Issand on enda juurde kutsunud.
Kirik palvetab nende eest, kes ei ole võimelised haigete võidmise sakramenti ja viaticumi vastu võtma, ning usaldab igaühe neist pühade osaduse väel jumaliku halastuse hooleks ja annab usklikele surmahetkel täieliku indulgentsi, tingimusel, et nad on vastavas meeleseisundis ja on eluajal mõned palved lugenud (sel juhul täidab Kirik ise need kolm tavaliselt nõutavat tingimust). Selle indulgentsi saamiseks on soovitatav kasutada krutsifiksi või risti (vrd. Enchiridion indulgentiarum, nr. 12).
Palvetagem, et Pühim Neitsi Maarja, Jumala ja Kiriku Ema, Haigete Tervis ja Kristlaste Abi, meie Eestkostja, aitaks kannatavat inimkonda, päästes meid selle pandeemia kurjusest ja aidates meil pälvida kõiki hüvesid, mida pääsemiseks ja pühakssaamiseks vajame.
Rooma, 20. märts 2020