1.-5. septembril võõrustasid Caritas Eesti ja katoliku kiriku noored delegatsiooni Augsburgi piiskopkonnast Baierimaalt. Külalisteks olid 6 noort Murnau ja Kempteni kogudusest, neid olid saatmas kogudusepreester Siegbert Schindele ja paavstlik misjonidirektor Anton Stegmair. Kohtumine toimus looduhoiukuu raames; koostööprojekti, millega jätkati 2024. aastal loodud kontakte, toetas Paderborni Bonifatiuswerk,
vt https://www.katoliku.ee/index.php/et/uudised/eesti/1140-eestimaa-ja-baierimaa-noored-taehistasid-uelestousmispuehade-oktaavi
Looduhoiukuu ehk Season of Creaton, mida tähistatakse üle maailma 1. septembrist 4. oktoobrini, kutsub kristlasi palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks. Üleilmses kirikus juhib seda algatust katoliiklik „Laudato si” liikumine, Eestis korraldab looduhoiukuud Eesti Kirikute Nõukogu koos liikmeskirikutega vt https://ekn.ee/looduhoiukuu-2025-programm/. Paavst Leo XIV andis 1. septembril teada looduhoiukuu palveteemad, vt https://www.vatican.va/content/leo-xiv/en/messages/creation/documents/20250630-messaggio-giornata-curacreato.html
Ühiselt Eestis veedetud päevad „Laudato si“ vaimsuses olid pühendatud meie maa looduse ja looduse rüpes asuvates pühapaikade tundmaõppimine. Sihiks oli kauge meresaar Abruka. Teekonnal sinna otsiti üles Eestimaa vanimad kirikud: Ridala Maarja Magdaleena, Muhu Katariina, Pöide Maarja, Valjala Martini, Püha Jakobi. Kuressaare Laurentiuse kirik rõõmustas noori Arvo Pärdi juubelifestivali kontserdiga.
Baierimaa ja Eesti katoliku noorte reisil Abrukale oli mitu eesmärki. Abrukal on 2023. aastast Templirüütlite toetusel püstitatud väike, puust ja laastukatusega kabel, pühendatud Jumalaemale Maarjale. Kabelit hooldab Valjala kogudus Saaremaalt. Nagu noortele omane, tahetakse mitte ainult näha ja kuulda, vaid käed külge panna ja midagi kasulikku korda saata. Maarja kabeli juures tehti looduhoiukuu väärilist talgutööd. Seepeale preester Siegbert pühitses missat; see oli esmakordne katoliku euharistiateenistus Abrukal.
Kauged külalised andsid üle Abruka kabeli jaoks kaasa toodud kingituse. See oli koopia Augsburgi St. Peter am Perlach palverännukirikus asuvast armurikkast „Maria Knotenlöserin“ pühapildist; eesti keeles „Sõlmede Lahtisiduja Maarja“. Sõlmede lahti sidumise motiiv meenutab kirikuisa Irenaeusi ütlust: „Mille neitsi Eeva sidus kinni uskmatusega, selle neitsi Maarja päästis lahti usuga“. Selles pühapildis ilmneb mariaanlik vagadus, mida eriti tänapäeva maailm vajab: et sõlme läinud inimsuhteid ei raiutaks lahti mõõgaga, vaid antakse vabaks armuga, armastusega, kannatlikkusega ja ohvrivalmidusega, nagu on meile õpetanud püha Neitsi. Pühapilti „Maria Knotenlöserin“ austatakse maailma mitmes paigas, nüüd ka Abrukal.
Peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise eelsetel päevadel Tallinnas said külalised tunda seda rõõmsat elevust, mis vallutas linna tänavad ja eriti Peeter-Pauli koguduse. Piiskop Philippe Jourdan pühendas Baierimaa noortele aega ja rääkis märterpiiskop Eduardist, kes kannatas ja andis oma elu koos paljude eestlastega Nõukogude okupatsiooni ajal.
Kõiki tänades, kes aitasid kaasa kohtumise õnnestumisele ja ehitasid sildasid kahe maa katoliiklaste vahel, sealhulgas meie ustavad noored Raigo, Artur, Sten, Marta jt.
Kristiina Jõeleht, projekti kontaktisik