Kallid vennad ja õed Kristuses,
iga kord, kui me pühitseme Püha Euharistiat, täname me pühalikult Jumalat pääste anni eest, mille me oleme saanud Jeesus Kristuselt. On tõesti nii, et iga kord, kui saame kokku suurperena, ja pühitseme Püha Missat, võtame me esmalt kuulda meile ilmutatud Jumala sõna ning siis, Pühas Armulauas, vastu Kristuse Ihu, mille me ise alati ohverdame Tema mälestuseks, kes Ta andis oma elu ristil, et meie saaksime andeks oma patud, ning kes Ta tõusis surnuist üles, et anda meile igavikus uus elu.
Ma olen väga tänulik Issandale, et olen täna siin Tallinnas, püha Peetruse ja Pauluse katedraalis, et pühitseda seda Püha Euharistiat. Ma soovin ohverdada selle Püha Missa kõigi siinolijate eest, teie siinse apostelliku administraatori piiskop Philippe Jourdani, keda ma südamest tervitan, kõigi siinsete preestrite, õdede ja pühitsetud ilmikute eest, kes Eestis töötavad, ning kõigi ilmikute eest. Me oleme koos üks usupere, Kristuse enda asutatud Katoliku Kiriku liikmed, ning Tema jääb ka igavesti nähtamatuks Peaks sellele Kirikule, mida juhatab Püha Vaim ning juhib Kristuse asemik maa peal, nähtav juht, Püha Isa paavsti isikus.
Täna oli mul ka au ja rõõm esitada oma volikiri Vabariigi Presidendile ning sellega asuda ametlikult täitma oma kohuseid Püha Tooli, Vatikani, apostelliku nuntsiuse ehk suursaadikuna Eestis. Samas olen ma nüüd teie ees ka Püha Isa, paavsti esindaja, kes on mulle usaldanud selle ülesande ning kes saadab väga soojad tervitused ja õnnistused kõigile Eesti katoliiklastele ja üldse kõigile hea tahtega inimestele Eestis.
Tänasel päeval, mil Kirik tähistab Pühima Neitsi Maarja templissetoomist, esitlemist templis, olen mina saanud esitleda ennast Vabariigi Presidendile ning nüüd teile, kallid usklikud Kristuses. Maarja templissetoomist Piiblis ei leidu, küll aga on viide sellele olemas ühes apogrüüfilises tekstis, mida ei ole võetud Pühakirja kaanonisse. See Pühimale Neitsile pühendatud päev tuletab meile meelde, et Maarja vanemad Joakim ja Anna, kes olid tuliselt palvetanud lapse sündimise eest ja keda Jumal õnnistaski tütre saamisega, viisid tüdruku väga noores eas pühasse templisse, et teda pühitseda Issandale. See liturgiline mälestuspäev rõhutab üht tähtsat Maarja kohta käivat tõde – seda, et oma elu algusest peale oli ta pühendatud Jumalale. Temast endast sai suurem tempel kui ükski selline, mis on kätega laotud. Jumal ise asus imelisel viisil temasse elama ning tegi ta pühaks täitma oma ainulaadset osa Jumala päästeplaanis Jeesuse Emana. Ning see Maarja ülevus rikastab ka kõiki tema lapsi.
Meie ristimise päeval on ka kõiki meid esitletud Issandale. Hoolimata sellest, et me seda ise ei mõistnud, saime sellel päeval elavaks templiks, Jumala pojaks või tütreks, Kiriku liikmeks, ning meid pühitseti, et saaksime osa ja teeniksime kaasa Jumala päästetöös. See kõik on väga suur eesõigus ja samas väga suur vastutus.
Püha apostel Paulus, üks selle katedraali kaitsepühakutest, on tuntud kui “Predicatori veritatis Doctori Gentium”, Tõe jutlustajaid ja paganarahvaste õpetajaid, ning ta rõhutab väga tugevalt, et kristlaste kogukond on tõeline Jumala tempel. Vennad ja õed, teie ise oletegi Jumala hoone. Paulus peab ennast ehitajaks, aga ta ei ehita hoonet tellistest ja mördist, vaid inimestest. Ta pidas ennast selleks, kes paneb küll hoonele aluse, kuid teised võtavad töö temalt üle ja jätkavad seda ning sellel inimhoonel saab olla ainultüks alus, kes on Jeesus Kristus. Püha apostel lõpetab selle lõigu sõnadega, mis ei lase kahelda: ”Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim! Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub ka tema, sest Jumala tempel on püha ja see olete teie “(1Kr3:16-17). Nii olemegi kutsutud pöörama rohkem tähelepanu sellele templile, kes me ise oleme, kui hoonele, isegi kui see ongi tähtis ja ilus.
Me oleme elava Jumala elavad templid ja Jumal on meiega alati, igas asjas, mida teeme, tundugu see kui väike tahes. Ta on kogu aeg meie seas, et võtta osa meie elust ja seda rikastada oma kohalolemisega. Kummardagem siis Jumalat tõesti nii, nagu Ta seda väärib, vaimus ja tões, elades Tema käskude järgi, kuulates Tema Poja Jeesuse sõna ja käies oma elu elades Tema järel.
Arles’i püha Caesarius on üks kord Issanda templi tähtsuse üle mõtiskledes kirjutanud järgmiselt: “Jumal ise pidas oma armastavas halastuses kohaseks teha meist oma enda kodu… Ärgem siis hävitagem iseendas Jumala elavaid templeid kurjade tegudega. Ma ütlen selgesti ja igaüks saab aru. Alati kui astume sisse kirikusse, peame meie oma südame ette valmistama sama ilusaks, kui ilus on meie arvates see kirik. Kas sa loodad, et leiad kiriku eest laitmatult puhtana? Siis ära musta ka oma hinge pattude kõntsaga. Kas sa loodad, et kirik on täis valgust? Jumal tahab, et ka sinu hing ei oleks pimedas, vaid et meis säraks heade tegude valgus, nii et see, kes elab taevastes, oleks auhiilguses. Just sel moel astud sina sellesse kirikusse, soovib Jumal astuda sinu hinge, sest Ta on andnud lubaduse: mina hakkan neis elama, mina hakkan käima nende südameid pidi. (Sermo 229, 1-3:CCL104, 905-908).
Seepärast hoidke meeles neid sõnu, mis paavst Franciscus ütles teile möödunud aastal oma pastoraalvisiidil Eestisse selle kohta, kui tähtis on palvetada Püha Vaimu poole: “Ärata meie süda ja anna meile Vaimu and… Lase meil ära tunda, kuidas olla vaba, võtta vastu hea ja tunda ennast valituna, kuidas lasta Jumalal kasvada siin Eestis ja kogu maailmas, Tema riigi pühas rahvas, tema preesterlikus rahvas”. (25.09.2018).
Palugem siis täna Pühimal Neitsi Maarjal, tema Templissetoomise pühal, viia meid ja meie alandlikud palved oma Poja Jeesuse, meie Issanda ja Päästja ette. Iga kord kui me tuleme sellesse kirikusse ehk pühasse templisse osalema Pühas Euharistias, oleme kutsutud esitlema ennast Jumalale ja paluma Pühimalt Jumalaema Neitsi Maarjat tema eesõigustega Maarjamaal, et ta aitaks meil saada pühaks samal viisil, nagu Püha Vaim tegi temaga, et olla elava Jumala elavad templid. Kui me teeme seda alandlikus ja püsivas usus, võime ka meie saada Jumala poolt valituks, Tema esindajateks ja tunnistajateks maailmas ja see annab siis meie elule tähenduse, rõõmu ja rahu. Kui meie esitleme ennast Jumalale usus ja pühendumises, vabalt ja rõõmuga, siis näitab Jumal ennast ka meile just sel ajal ja sel viisil nagu Ta ise soovib, andes meile kõik need armud, mida meil on vaja hea kristlase elu elamiseks, oma südame äratamiseks Jumala suuremale auhiilgusele, meie hinge päästmiseks ja kõikide ühiseks hüveks.
Aamen.