Tallinna piiskopkonna taastamise ja piiskopi ametisse seadmise pidulikul nädalavahetusel avati laupäeval, 2. novembril kell 10 Ihasalus püha Birgitta imele pühendatud uus mälestusmärk. Ühtlasi tähistati sündmusega 25 aasta möödumist püha Birgitta Euroopa kaaspatrooniks kuulutamisest.
Avamist austasid oma osalusega Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu ülemõde ema Fabia Kattakayam, Trondheimi piiskop Erik Varden ja mitmed teised kõrged külalised.
„Kunagise kabeli asukoht sai mastaapse puitristiga esmalt tähistatud 2014 – Lagle Pareki ja Pirita kloostri sõprade loodud Piritalt Vastseliina kulgeva kultuuriloolise palverännutee arendamise käigus. Risti uuestisünnile panid lahkelt „õla alla“ Birgittiinide ordu, Ihasalu rahvas ja kloostri sõbrad,” selgitas eestvedaja Eero Kotli.
Kert Veiper Ihasalu külaseltsist vahendab pärimust: „1376. aasta paiku andsid kolm rootsi soost meest Rohuneeme külast Vadstena kloostris Rootsimaal tunnistuse siin juhtunud imeteo kohta. Tuul toonud mehed Kaberla randa. Kohalikud paganatest eestlased võtsid mehed kinni, sidusid kivid kaela ja tahtsid ära uputada. Nood hüüdsid appi ema Birgittat ega uppunud mitte, ehk küll röövlid neid mitut moodi surmata püüdsid. Säherdust imet nähes lasksid vaenajad neil minna. Nüüd pöördusid rootslased taas püha Birgitta poole – ja näe, nende laevuke kanti kui ime väel rannast merele, nõnda et nad eluga kodusadamasse jõudsid.“
Kaberla rannas sündinud ime lisati Birgitta imetegude nimekirja, mille alusel 1391. aastal kuulutas paavst Bonifatius IX Rooma Peetri kirikus Birgitta pühakuks. 1999 kuulutas paavst Johannes Paulus II püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks. Püha Birgitta on üks vähestest Maarjamaaga otseselt seotud pühakutest ja tema nimest tuleneb ka tänane Pirita nimi.
Uue, viie meetri kõrguse kiviaia-laadse jalamiga terasristi autorid on Eero Jürgenson ja Eero Kotli.