Sel aastal me tähistame 25. aastat esimesest palverännakust Viru-Nigula Maarja kabeli juures, mis toimus 1. mail 2000. aastal. Aasta 2000 oli paavst Johannes Paulus II poolt välja kuulutatud Püha aasta kogu katoliku kirikus. Kui palju armusid oleme saanud selle veerand sajandi jooksul Viru-Nigula püha Neitsi Maarja eestkoste kaudu! Me ei saa olla kunagi piisavalt tänulikud Jumalaemale.
Miks olla tänulik? Palverännak ei ole ainult jalutuskäik koos palvusega. Palverännak on katoliku kirikus traditsiooniliselt eelkõige palumise retk, kus palverändur külastab kohti, mis on eriti seotud Neitsi Maarjaga, ning palub selle sama usaldusega, millega väike laps palub oma ema – iseenda eest, kiriku eest, maailma eest. Palju armusid ja õnnistusi jääb Jumala ja iga konkreetse inimese vaheliseks saladuseks. Kirik soovitab meil tänada Jumalat isegi etiam ignotis, see tähendab armude eest, mida me oleme saanud, kuigi meie neid ei tea, sest me ei ole alati teadlikud sellest, mida Jumal teeb meie elus ja südames.
Sel aastal me tähistame 100. aastat sellest päevast, mil Rooma paavst Pius XI tunnustas uuesti Eesti Katoliku Kirikut kui eraldi kiriklikku institutsiooni. See otsus andis katoliku kirikule Eestis kindlasti uue elu ja misjonivaimu. Me täname Jumalat ja Tema Ema armude ja õnnistuste eest, mida Eesti Katoliku Kirik on saanud 100 viimase aasta jooksul, nii rasketel kui paremate aegadel. Ning me palume eriti, et Jumal õnnistaks Tema püha Ema eestkoste kaudu meie kirikut paljude armudega sel uuel sajandil, mis nüüd algab. Muuhulgas, armsad vennad ja õed, palun teil palvetada selle eest, et kirik saaks varsti kuulutada õndsaks meie esimese apostelliku administraatori Eduard Profittlichi.
Osalemine Neitsi Maarja palverännakul, eriti Neitsi Maarjale pühendatud palverännakul, on oluline mitmel põhjusel, nii vaimsel kui ka kogukondlikul. Siin on mõned peamised põhjused.
Vaimulik uuenemine: palverännakud on sageli vaimne otsing. See on katoliiklaste jaoks võimalus läheneda Jumalale ja uuendada oma usku kohtades, kus Püha Neitsi Maarja on ennast ilmutanud, nagu Lourdes, Fatima jne … või kohtades, mis on traditsiooniliselt seotud Neitsi Maarjaga, nagu Częstochowa Poolas või Šiluva Leedus või meie juures Viru-Nigula.
Palve ja meditatsioon: palverännakud annavad palveränduritele võimaluse pühenduda palvetamisele ja meditatsioonile, eemal tähelepanu segajatest igapäevaelus. See võib viia sügava enesevaatluseni, mis laseb mõtiskleda oma elu, oma tegude ning suhete üle teiste ja Jumalaga.
Karistus ja lepitus: palverännakut peetakse sageli patukahetsuse teoks ja oma pattude andeksandmise otsimise viisiks. See võib hõlmata ohvritegusid nagu pikkade vahemaade läbimine, aga kõige tähtsam on enese lepitamine Jumalaga pihisakramendis.
Solidaarsus: palverännakul on ka võimalus kohtuda ja suhelda teiste katoliiklastega, üksteist aidata. See tugevdab kiriklikku kuuluvustunnet, pakkudes vastastikust tuge ja võimalust kohtuda inimestega, kes jagavad sama usku.
Lühidalt öeldes on Maarja palverännak rikastav kogemus, mis läheb kaugemale kui lihtsalt püha paiga külastamine; see on sisemine teekond enda ja oma usu paremaks mõistmiseks ning samuti vahend, mis tugevdab inimese sidet kogukonna ja jumalaga.
Armsad vennad ja õed, ma kutsun teid osalema Viru-Nigula palverännakul sel erilisel 100. aastal, mil meie kiriku palve peab üha rohkem tõusma taeva poole, paludes kiriku ja maailma eest, eriti rahu eest, meie südames ja maailmas.
Piiskop Philippe Jourdan
6. august 2024