„Ususõnastiku koostamise peamiseks eesmärgiks on usualase sõnavara seletamine ning erinevate konfessioonide vahelise mõistmise ja suhtlemise hõlbustamine. Ususõnastik järgib eesti keele õigekeelsusnõudeid ning loodab pakkuda kvaliteetset ja täpset terminoloogiat, mida saab kasutada nii religioonihariduses, -kirjanduses kui ka ajalooteaduses,“ selgitas ususõnastiku töögrupi juht Mariina Viia.
Sõnastik on mõeldud laiale kasutajaskonnale: riigiametnikele, omavalitsuste töötajatele, üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õpetajatele, õppejõududele, õppijatele, meediatöötajatele, õpikute koostajatele, tõlkidele, toimetajatele, kirjanikele, kirikutöötajatele, eri konfessioonide vaimulikele ja teoloogidele. Viia sõnul on see on abiks kõigile, kes vajavad ususõnavara kas tööalaselt või lihtsalt huvist.
Kristluse sõnastiku glossaarium sisaldab seisuga 1. juuni 2024 võõrvastetega kokku 14000 terminit, millest eesti keeles on umbes 3000 sõna. Iga märksõna on (või saab olema) varustatud definitsiooni ja lühikese lisaselgitusega. Kasutajad leiavad terminite juures teavet registri, konfessiooni, valdkonna ja etümoloogia kohta. Süvitsi uurijatele pakutakse põhjalikke lisaselgitusi ja erialakirjandusest valitud näitelauseid. Võõrvasted on antud peamiselt inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles, kuid samuti ladina, kreeka ja heebrea keeles, eriti kui sõna on vastavast keelest laenatud.
„Töö sõnastikuga jätkub ning tulevikus loodame ka raamatu avaldamiseni jõuda. Veel on vaja defineerida umbes tuhatkond mõistet ja täiendada olemasolevaid kirjeid,“ sõnas Viia.
Sõnastiku koostas Eesti Kirikute Nõukogu juures tegutsev töögrupp, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide esindajad ja religioonivaldkonna eksperdid: Mariina Viia (töörühma juht), Ingmar Kurg, Riina Ruut, Toomas Schvak, Madis Palli, Tarmo Toom ja Vallo Ehasalu. Keeleline konsultant on vanemleksikograaf Külli Kuusk.
Ususõnastik on hea käsiraamat ja leitav siit: USUSÕNASTIK
Allikas: Tartu Ülikooli ususteaduskond.