"Juhi meid palun me teekonnal ülestõusmise paikadesse, rahuasemetele, haavade paranemisele ning avastamise rõõmudesse.” (Ray Simpson)
Esimesel pühapäeval, nädal pärast Jeesuse Ülestõusmispüha, tähistab Kirik Jumala Halastuse püha, mille tähistamist palus meie Issand Jeesus pühalt Faustina Kowalskalt 1930. aastatel. 30. aprillil 2000 kuulutas paavst Johannes Paulus II selle pühaks kogu Kiriku jaoks.
Ülestõusmisoktaavi raamides 1.-7. aprillini tähistati Vilniuses Jumala halastuse nädalat. Issand Jeesus Kristus valis õde Faustina oma Jumala halastuse apostliks ja sekretäriks, et kogu maailm võiks tundma õppida Tema suurt sõnumit. Isa Edgarase ettepanek sõita pühade ajal Leetu, Jumala halastuse palverännakule, viibida selle eriomases miljöös, oli suurepärane võimalus süveneda ja tundma õppida Jumala halastuse mõõtmatut suurust, mõtestada Püha Faustina, kui halastuse sõnumi kandja tähendust meie tänapäevases maailmas.
5. aprilli pärastlõunal asus entusiastlik laste - ja noortegrupp lumesajusest Tallinnast teele Vilniuse poole. Veel teel olles, pärast ühist roosipärja lugemist, täpsustusid plaanid, sest juba järgmisel päeval oli kokku lepitud eestikeelne missa Vilniuses asuvas Jumala halastuse kabelis ja selleks tuli valmistuda. Esialgsesse plaani lisandusid veel mitmed toredad ettevõtmised: tuvuda Vilniuse vanalinnaga, osaleda pühapäevasel missal, külastada Püha Faustina majamuuseumi - paika, kus Püha Faustina sai erilise armu osaliseks.
Öösel jõudsime Vilniusesse, meie grupi majutuskoht asus vanalinnas, endises kloostrihoones asuvas hotellis Domus Maria, kus siseruumide omapäraseid kloostritele iseloomulikke võlve saime uudistada alles järgmise päeva hommikul, kui olime välja puhanud. Pärast kosutavat hommikusööki oli aeg valmistuda missaks. Allakirjutanu sai austava ülesande lugeda missal kirjakohta, isa Edgarase palvel, veel Tallinnas kirjutatud missapalveid valmistus lugema üks meie noorte seast, et juba püha missa ajal ladusalt loetud palved jõuaksid iga kuulajani. Võimalust eelnevalt pihil käia kasutasid nii mõnedki noored, et puhta ja avatud südamega olla osaduses Jeesusega.
Vihmane hommikupoolik leidis meid kiirustamas Jumala halastuse kabeli poole. Rõõm oli tervitada kabeli ees meie ema Teresa õdesid, kes samuti suundusid missale. Missa alguseks saime kohad sisse võtta esireas, isa Edgaras ja meie noored – ministrandid, suundusid käärkambrisse ettevalmistusi tegema, väikese ärevusega valmistusime suureks hetkeks, sest esindasime ju ka Eestimaa katoliku kogukonda selles imelises kabelis, kus asus originaalne Jumala halastuse pilt, mis on kuulus ka oma imede poolest. Missa pühalikkus haaras meid endasse, kõik toimuv oli ootuspärane, kuid eriliselt armas, eestikeelne ja kodune, eestpalvetes pidasime meeles nii Leedu kui ka Eestimaad. Missa lõppedes olime tänulikud ja rõõmsad, kõik läks hästi, ülistuslaul Jumala halastuse kiituseks kõlas võimsalt oreli saatel.
Pärast lõunatamist ootas meid üllatus – olime kutsutud vastuvõtule Püha Tooli senise apostelliku nuntsiuse Baltimaades, Tema Ekstsellents peapiiskop Petar Rajič i juurde. Meid paluti lahkelt sisse astuda ja peagi võtsime istet valgusrikkas ruumis, mis minivariandina meenutas meie botaanikaaia palmidemaja. Kohtumine ja vestlus peapiiskop Petar Rajič i ga kujunes erakordselt elavaks, Tema siiras huvi noorte elu ja tegemiste vastu haaras noored vestlusringi, kus igaüks sai vabalt oma mõtteid väljendada. Imetlesin meie noorte oskust vestelda soravalt inglise keeles. Aeg möödus lennutiivul, vestluse lõppedes esitas peapiiskop Petar Rajič meist igaühele kaks mõtlemapanevat küsimust: Mida sa küsiksid presidendilt, kui temaga kohtuksid ja mida sa küsiksid paavstilt, vastustes oli nii huumorit kui ka arusaamist, et mõtlemine pakub toredat vaheldust nutitelefoni eksinuile. Lahkumisel sai igaüks meist kingituseks pildi meie paavst Franciscusest ja tema tähisega roosipärja palvehelmed. Peapiiskop Petar Rajiči südamlik käepigistus ja aval naeratus saatis meid taas teele.
Gediminase torn on ainus säilinud osa Vilniuse ülemisest kindlusest, torni juurde pääseb jalgsi või funikulööriga. Tornil on riiklik ja ajalooline tähtsus ja see on üks Leedu sümboleid. Pärast lõunasööki võtsimegi suuna juba eemalt kaugele paistva kindlusetorni poole, tuli ronida mäkke, kuid meie vaev polnud asjatu, ülalt avanes ilus vaade linnale, alla tulime funikulööriga, et hoida aega kokku, sest plaanis oli külastada Püha Faustina majamuuseumi.
V. Grybo tänaval asuv majamuuseum, puitmaja, kus müstik elas, on kantud Leedu kultuuriväärtuste registrisse. 2005. aastal võttis maja üle Jumaliku Halastuse Fond ja seal asus palverändurite mälestuskeskus. 2008. aastal renoveeriti maja ja restaureeriti nii autentne kabel kui ka Faustina tuba. Just siin ilmus Issand Pühale Faustinale, kes kirjutas oma nägemuse üles päevikusse Vilniuses ja Krakówis aastatel 1934–1938, nagu Jeesus ise oli käskinud tal teha.
Päevik „Jumala Halastus minu hinges“ sisaldab üksikasjalikke ülestähendusi talle osaks saanud sügavatest ilmutustest Jumala halastuse kohta ning erakordsetest vaimsetest läbielamistest, mida ta koges. On teada, et Püha Faustina kirjutas kõik sissekanded salaja, vabal ajal, kui ta ei täitnud oma kloostrikohustusi. Ta kirjutas ka haiglas, kus tal oli rohkem aega, ja isa Sopoćko palvel kirjutas ta üles kõik Jeesuse sõnad. "Kuigi mul pole kõik korras ja mu loomus tahab puhata, tunnen ma siiski armu inspiratsiooni, et väsimusest võitu saada ja kirjutada, jätkata kirjutamist, et lohutada hingi, keda ma nii väga armastan, kellega jagada kogu igavikku. Ma tahan nii väga, et neil oleks igavene elu, et kulutan kogu oma vaba aja, isegi kõige põgusamad hetked, kirjutamisele, nii nagu Jeesus tahab, et ma kirjutaksin."
Eelkõige sisaldab päevik sõnumit Jumala armulisest armastusest inimkonna vastu, mille õde Faustina pidi kirikule ja maailmale edasi andma.See teeb tema päevikust erilise teose, nagu ütles Püha Isa, paavst Johannes Paulus II, „halastuse evangeelium, mis on kirjutatud 20. sajandi vaatenurgast.
Viibisime Püha Faustina ruumides, kus Tema väikeses toas oli välja pandud halastava Jeesuse elusuuruses pildi koopia, (originaal asub Jumala halastuse kabelis), mis kujutab valgesse rõivastatud Jeesust, üks käsi tõstetud õnnistamiseks ning rinnast väljumas kaks kiirt, üks punane ja teine kahvatu. Meie Issand Jeesus nimetas neid halastuse kiirteks, mis tähistasvad vee ja vere sümbolitena mitte ainult ristimist, pihti ja Armulauda, vaid ka teisi sakramente. Jeesus ütles pühale Faustinale: „Ma tahan, et seda pilti, mille sa maalid pintsliga, õnnistataks pühalikult esimesel pühapäeval pärast Ülestõusmispüha; see pühapäev peab saama Halastuse pühaks“ (Päevik, 49). Püha Faustina toas jagas meile huvitavat teavet giid, kuulasime tähelepanuga. Sealoleku hetkes oli imeline tunne selles erilises, halastuse allika läheduses, pühaduse ligiolekus. Istusime vaikides, lugesime palve.
Jumaliku halastuse pühapäeva eelsel õhtul osalevad paljud inimesed oikumeenilisel Valgusteel Koiduvärava kabelist Jumala halastuse pühamu juurde. See rongkäik tuletab meelde, et hoolimata kristluse ajaloo jooksul tekkinud erimeelsustest ühendab meid kõiki Jumala halastus ja soov seda kogeda. Valguse tee on meie Päästja ristitee jätkuks, mis kajastub suurel reedel, pärast võidukat ülestõusmist, mille keskmeks olid sündmused pärast Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist surmast. Jõudsime oma grupiga rongkäigu avamisele, inimesi oli kogunenud väga palju, enamusel neist käes küünlad, valjuhääldaja kandis meieni laulu ja peatselt hakkaski rongkäik liikuma. Liiguti üsna tempokalt, püüdsime üksteist rahvamassis mitte ära kaotada ja püsida isa Edgarase kannul, kes oma kodulinnas hästi orienteerus. Traditsiooniliselt on teekonnal 9 peatust, mis kõik on seotud Jeesuse ilmumisega oma jüngritele pärast ülestõusmist. Peatuspaikades loeti evangeeliumi kirjakohti ja palveid, edasi mindi laulu saatel, mis kõlas üli valjusti läbi spetsiaalse heliaparatuuri ja selle kandja sammus koos teistega vapralt kogu teekonna vältel. Viimane, 9. peatus, toimus Jumaliku halastuse pühamu juurdes, kus loeti kirjakohta Jeesus ilmumisest Tibeeriase järve äärses. Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.” (Jh 21:5). Viimase peatuse sõnum on omamoodi sümboolne, sest taas tuleb Jeesus oma jüngrite juurde ning taas ei tunne nad Teda ära, kuni ajalugu kordub ning nende kogemus viib nad otsejoones tagasi kõige esimese kalapüügiretkeni koos Jeesusega (Lk 5:4-11). Nii võime endaltki küsida: Kui kaugele meie oma esimesest kohtumisest Jeesusega oleme jõudnud? Kas me tunneme Teda ära? Jeesuse kolmandal ülestõusmisjärgsel ilmumisel tuletab Ta oma õpilastele meelde, et Tema töö ja ülesanne ei lõppenud ristil, ei lõppenud ka hauas. Jumala plaan oli Jeesuse sünni, surma, ülestõusmise ja edasise evangeeliumi kuulutustöö läbi muuta kogu inimkonna lugu. Jumala plaani kuulusid ka jüngrid, et aidata neid iseseisvalt vastutust kandma. Nõnda ilmub Ta ka meile kõikjal seal, kus leiab tühja südame, mille uksed pole enam lukus – ning me võime Ülestõusnut vastu võtta usus ja usalduses.
Järgmise päeva - pühapäeva hommikupoole suundusime Vilniuse suurimasse katedraali missale. See pühamu on Leedu ristimise sümbol. Püha Stanislausi ja Püha Ladislausi katedraalbasiilika on ehitatud otse linna keskele, endise paganliku templi kohale ja Vilniuse kaitselossi kõrvale. 57 meetri kõrgune kellatorn seisab otse katedraali kõrval ja on üks Vilniuse sümbolitest. Torni tipus asuv linna vanim kell helistab kellasid, et kutsuda inimesi missale. Vanalinnas asuv katedraal on Leedu katoliku usuelu keskmeks, mis pühitseti praegusel kujul 1783. aastal. Katedraali katakombidesse on maetud mitmeid Leedu valitsejaid, näiteks suurvürst Vytautas Suur.
Tohutu suures katedraalis peetaval missal oli väga palju rahvast. Koos teiste preestritega teenis missal ka isa Edgaras. Keskendusime teenistusele ja kuigi missa toimus leedu keeles, saime sõna- ja armulaualiturgiat järgida selle traditsioonilisel viisil. Pärast missat saime katedraalis pisut ringi vaadata, meil avanes võimalus külastada Püha Kazimieri kabelit, kus hoitakse pühaku säilmeid. Püha Kazimier oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vürst, Ungari kuningas. Ta sai tuntuks oma vagaduse, Jumalale pühendumise ja suuremeelsuse poolest haigete ja vaeste vastu. Ta haigestus (suure tõenäosusega tuberkuloosi) ja suri 25-aastaselt. Ta maeti Vilniuse katedraali. Pärimuse kohaselt kuulutati ta pühakuks 1521. aastal. Kaziemirist sai Leedu ja Leedu noorte kaitsepühak. Vilniuses tähistatakse tema püha igal aastal. Säilinud kaasaegsed jutustused kirjeldasid prints Kaziemiri kui erakordse intellekti ja haritud, alandliku ja viisaka noormeest, kes püüdles õiguse ja õigluse poole.
Üks esimesi Kaziemirile omistatud imesid oli tema ilmumine Leedu armee ette Polotski piiramise ajal 1518. aastal. Kasimir näitas, kus Leedu väed saavad ohutult Daugava jõe ületada ja Moskva suurvürstiriigi armee poolt piiratud linna leevendada. Leedus ja Poolas on üle 50 Kasimiri nimelise kiriku, sealhulgas Vilniuse Püha Kazimieri kirik ja Varssavi Püha Kazimieri kirik ning üle 50 kiriku Leedu ja Poola diasporaa kogukondades Ameerikas.
Püha Kaziemiri kinkekaardi palve: Jumal, kes sa tugevdasid püha Kaziemiri maailma kuningliku elu ja kiusatuste kaudu, me palvetame, et sinu usklikud ei kiinduks maistesse asjadesse, vaid püüdleksid alati taevaste poole. Me palume seda meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu. Aamen
Jõudiski kätte aeg, mil tuli võtta suund kodu poole. Otsustasime sõita läbi Trakai, mis on kunagine vürstiriigi pealinn ja tuntud seal asuva Trakai linnuse järgi. Järvesaarele ehitatud Trakai loss on üks Leedu tuntumaid vaatamisväärsusi, kuid seekord otsustasime vaadata seda põnevat ehituste kompleksi eemalt, sest lähemalt tutvumiseks oleks vaja läinud tervet päeva.
Kodutee kulges ladusalt, tänud isa Edgarasele, kes palverännaku ideega meid kõiki nakatas, öömaja organiseeris, meeldejäävaid kohtumisi korraldas, missadel teenis ja meid kõiki turvaliselt koju sõidutas, muidugi tänusõnad tervele reisiseltskonnale ja kõigile, kes meie palverännakut palves meeles pidasid.
Meie imelise palverännaku lõpetuseks jäägu kõlama Püha Faustina palvearmu eest olla halastav teistevastu: Tahan täielikult muutuda Sinu halastuseks ja olla Sinu elav peegeldus. Oo Issand, mingu see Jumala suurim omadus, Tema piiritu halastus, läbi minu südame ja hinge ligimeste peale.
Zoja Mellov