Talv on taandumas, juba on tajutav kevadeootus pungades, säutsuvates varblastes, ilmastiku kõikuvas muutuses. Käes on paastuaeg, mis algas tuhkapäevaga 14.veebruaril. Sarnaselt kevadeootusega, toob paastuaeg muutused ka meie kiriku vaimu- ja usuellu. Sellel erilisel ajahetkel on hea korraks tagasi vaadata, mõtestada ja anda hinnang juba toimunule, et siis taas tagasi tulla tänasesse ja ettevalmistuda Kristuse ülestõusmispühadeks.
Advendi- ja jõuluaeg oli pühapäevakooli lastele rõõmus ja teguderohke. Esimesel advendipühapäeval toimus ühisüritus, kus valmistati jõulukaarte. Osavõtt oli üllatavalt entusiastlik ja rahvarohke, osalesid nii lapsed, noored, emad-isad-vanaemad ja kui töövahenditest tekkiski nappus, lahendati kõik sujuvalt, ühise toimeka perena üksteisega jagades ja vajadusel ka aidates. Tore on kingitusi saada, kuid veelgi toredam on ise midagi oma kätega valmis teha. Loomistuhinas valminud jõulukaardid olidki hästi omanäolised ja valmistasid kindlasti rõõmu nii tegijaile endile kui ka kaartide saajatele. Jõuluaega mahtus veel teisigi põnevaid ettevõtmisi, kuid põhiline oli see, et lapsed said pühapäevakooli tundides uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis aitavad elu avardada ja rikastada.
Järgnevalt räägivad pühapäevakooli õpetajad oma gruppides tehtavast tööst.
Ene Mellov: Meil on väikestega rohkem käeline tegevus, õpime Meie Isa palvet koos ristimärgi tegemisega. Mängime koos ja õpime üksteist tundma. Ikkagi kiriku perekond ja kogudus.
Johanna Aus, Katrin Lauri: Meie grupi lapsed hakkasid möödunud sügisel valmistuma Esimese Armulaua vastuvõtmiseks, mis leiab aset 2025. aasta kevadel. Lapsi on rühmas praeguse seisuga kokku 13 ja esimese poolaastaga oleme saanud üksteisega tuttavaks ning lapsed on mõistnud, et nad käivad pühapäevakoolis selleks, et Jumalat paremini tundma, armastama ja teenima õppida. Oleme rääkinud sellest, kes on Jumal, milline on Jumala plaan kõigi inimeste ja meie jaoks, kuidas rullus lahti lunastuslugu ning kes on Jeesus ja milline oli tema maapealne elu. Õppetöö käib kirikukalendri rütmis ja sellest tulenevalt oleme tähistanud üheskoos suurpühi ja kõnelenud liturgilistest aegadest. Esikohal on siiski kasvamine suhtes Jumalaga – erinevate palveviiside ja püha Missa tundmaõppimise kaudu. Lisaks sellele jagame tundides muljeid nädala jooksul toimunust, joonistame/meisterdame, vaatame katkendeid filmidest jne. Teise poolaasta põhiteemaks on sakramendid.
Indrek Petersoo, Juta Petersoo: Meie grupi peamiseks eesmärgiks on laste ettevalmistamine Püha Armulaua Sakramendiks, mille nad saavad juuni alguses Corpus Christi suurpühal. Püha Armulaud on tähtsaim sakrament, selles võtame vastu Jeesuse Kristuse. Esimene armulauad tugevdab meie armastust Kristuse vastu ja oleme tema armu läbi õnnistatud. Õpime tundides kõike vajalikku ja samuti tähistame üheskoos tähtsamaid kirikupühi ja rahvakalendri tähtpäevi.
Triin Lilleberg: Pühapäevakooli tüdrukute grupp on sel talvel käsitlenud Jumala armastuse plaani ning arutlenud selle üle, kuidas saab igaüks meist tuua rohkem õiglust ja armastust meie tänapäeva maailma ja ühiskonda. Muidugi on oluline Jumala armastusest rääkida, kuid veelgi olulisem on seda armastust teisega jagada. Seepärast me mitte ainult ei arutle, vaid ka tegutseme! Advendiajal olid tüdrukud väiksematele abiks jõulukaartide töötoas ning aitasid korraldada pühapäevakooli jõulupidu. Jõuluvaheajal käisime Pärnu koguduses sealsete noortega kohtumas. See jõulusõit Pärnusse on meie grupil küll iga-aastane tava, kuid tänavune kohtumine oli väga eriline, sest kogu päev oli noorte enda korraldatud ja ettevalmistatud! Jaanuaris käisime aga päris vabatahtlikku tööd proovimas - koos Malta Ordu vabatahtlikega valmistasime ja jagasime ema Teresa õdede juures abivajajatele süüa. Kuigi sellele ettevõtmisele kulus terve pühapäev, oli noortel õhtu lõpuks naeratus näol ja sära silmis ning nii mõnigi neiu otsustas, et tahab edaspidigi aidata.
Zoja Mellov, Nele Aus: Meie lastegrupp oli nõuks võtnud sellel talvel tähistada jõule etendusega ja tuua see vaatajate ette. Etendusse kaasati ka kaks lapsevanemat, kes pillidel laule saatsid ja ka etenduses oslesid. Loo põhiteemaks oli ligimesearmastus. Mõte lavastada just sellel teemal kasvas välja tundidest, kus käsil oli Jeesuse õpetuse uurimine, sellesse süvenemine. Etenduse dramatiseeringu aluseks oli võetud kirjakoht Luuka evangeeliumist 10: 25 - 37, tuntud lugu heast Samaarlasest, kus Jeesuselt tahetakse teada kes on ligimene. Ligimesearmastuse teema puudutab meist igaüht, see võib väljenduda ootamatutes olukordades, võimaluse ja otsustamise hetkes ja ka suuremas plaanis, hoiakutes, suhtumises teistesse inimestesse, arusaamisest, et just ligimsesearmastus on meie inimsuse läbivaks jooneks. Näidendi õppimine nõudis lastelt küllaltki suurt pingutust, kuigi teksti maht polnud ju suur. Kõigepealt tuli aru saada, millest kogu lugu räägib, mis on Jeesuse õpetuse iva. Ka oma tegelaskujust arusaamine, kohtade ja liikumiste meeldejätmine, teksti ja laulude õppimine – kõik see nõudis üsna suurt pingutust, samuti tõdemine, et ühises ettevõtmises on kõigi kohalolu ja tööpanus oluline. Siinkohal suured tänud õpetaja Nelele ja isa Edgarasele, samuti Tarmole ja Laurile, kes meie etenduses kaasa lõid. Jõuluetendus pealkirjaga „Sinu Sõna on mu jalale lambiks“ tuli meie kirikus vaatajate ette 17. detsembril. Kirik oli rahvast täis, oli tunda, et kõik jälgisid toimuvat tähelepanu ja kaasaelmisega, tuline aplaus etenduse lõpus tõi noortele näitlejatele naeratuse näole, rõõm õnnestumisest oli suur ja südames tänutunne. Pärast etendust koguneti pastoraati, pühapäevakooli abivalmis tütarlaste grupi eestvedamisel toimus ühine jõulupidu, laud oli kaetud hea ja paremaga, lustiti ja mängiti koos lastega, rõõmsa koosolemise pühadetunne jäi südamesse veel kauaks ajaks. 11.veebruaril toimus väljasõit Piritale, birgitiinide õdede kloostrisse, kus meid võttis vastu ema Vimala. Väga huvitav oli kuulata ema Vimala mõtteid kloostrielust, pühendumisest - elust koos Jumalaga. Tutvusime majaga, käisime raamatukogus, viibisime isa Vello Salo tuba-muuseumis, mis oli väga eriline, nii nähtav ja samas tajutav oli isa Vello elutöö vaimne pärand. Kuna see päev oli pühendatud kõigile haigetele inimestele, palvetasime kabelis üheskoos haigete eest. Suur tänu ema Vimalale külalislahkuse eest. Täname ka isa Edgarast, kes meiega koos oli ja ka transpordiga abistas.
Ühised kirikuaasta tähtpäevad ja ajalõigud seovad temaatiliselt kogu pühapäevakooli, kus sõnum antakse eri vanuses lastele edasi neile arusaadavalt ja mõistetavalt. Paastuajal mõtleme sellele, kuidas saame muuta teiste elu paremaks ja rõõmsamaks, eriti oma pereringis. Püüan jagada teistega rohkem oma aega ja tähelepanu. Inimesed vajavad tihti meie lähedust ja abi, õpin seda märkama. Jeesus soovib, et sinu ja minu abi jõuaks nendeni. Paastuaeg on palve ja pöördumise aeg. Jeesus kutsub patuseid meeleparandusele,Ta tuli otsima neid, kes vajavad pöördumist ja muutust oma ellu. Tahan Tema kutset järgida. Püha Athanasius, Alexandria piiskop 4.sajandil, räägib paastumise tähtsusest: Paastumine teeb haiged terveks, heidab ebaterved mõtted peast välja, teeb vaimu selgemaks ja puhastab südant, paast on suur jõud, ta juhib suurtele saavutustele. Jeesus kannatas ja suri ristil meie päästmiseks. Jeesuse eeskujul võtame ka meie oma igapäevase elukoorma risti ja aitame kanda risti ka nõrgematel. Ristitee – see on meie palvetee koos kannatava Jeesusega. Märtsikuus on plaanis lastegrupi ristitee meie kirikus, selleks valmistume. Me juba oskame palvetada ja eriti nüüd, paastuajal, pühendame palvele rohkem aega, et paljud patused saaksid pöördumise armu. Püha ema Teresa on palve kohta öelnud: „Kui sa tahad paremini palvetada, palveta rohkem, kui me tahame olla suutlikud armastada, siis me peame palvetama“.
Ootame kevadet, ootame ülestõsmispühi, õnnistatud paastuaeg viib meid Jumala armus edasi.
Zoja Mellov
Pühapäevakooli õpetaja