Mis on Ülemaailmne Noortepäev?
Ülemaailmne Noortepäev on rahvusvaheline kohtumine, kuhu tulevad kokku noored katoliiklased kogu maailmast koos oma katehheetide, preestrite, piiskoppide ning paavstiga, et tunnistada üheskoos usku Jeesusesse Kristusesse.
Kuidas Noortepäev alguse sai?
Ülemaailmse Noortepäeva algataja ja esimene võõrustaja oli püha Johannes Paulus II. Ta kutsus noored kokku Rooma (1984, 1985, 2000), Buenos Airesesse (1987), Santiago de Compostelasse (1989), Czestochowasse (1991), Denverisse (1993), Manilasse (1995), Pariisi (1997) ja Torontosse (2002).
Kaks esimest kohtumist (1984 ja 1985) korraldati erakorralise lunastuse juubeliaasta (1983-1984) ja rahvusvahelise noorteaasta (1985) puhul. Neid kohtumisi ei nimetatud veel Ülemaailmseks Noortepäevaks, kuid need andsid paavstile innustust Noortepäeva elluviimiseks. Ülemaailmse Noortepäeva sünnipäevaks võib pidada 20. detsembrit 1985. Kardinalide ja Rooma kuuria töötajatega jõulutervitusi vahetades avaldas Johannes Paulus II soovi, et Ülemaailmset Noortepäeva peetaks igal aastal palmipuudepühal piiskopkondlike kohtumistena ja iga kahe-kolme aasta tagant rahvusvaheliselt.
Ülemaailmne Noortepäev – paavst ja noored üheskoos
Pärast Johannes Paulus II surma sai selle ilusa noorte ja Kiriku vahelise dialoogi edasikandjaks ning Ülemaailmse Noortepäeva eestseisjaks paavst Benedictus XVI. Tema juhtimisel toimusid kohtumised Kölnis (2005), Sydneys (2008) ja Madridis (2011). Paavst Franciscus on noortega kohtunud Rio de Janeiros (2013), Krakovis (2016) ja Panamal (2019), järgmine kohtumine toimub Lissabonis (2023).
Koosolemine, kogukond ja usurõõm
Ülemaailmse Noortepäeva eesmärk on, et noored saaksid end tunda üleilmse kirikukogukonna osana, kuulata Jumalasõna, võtta vastu pihi- ja armulauasakramente ning anda rõõmuga tunnistust Jeesusest Kristusest.
Ülemaailmse Noortepäeva sümbolid: rist ja ikoon
Noortekohtumisi saadavad kaks erilist püha Johannes Paulus II kingitust – Noortepäeva Rist ja Salus Populi Romaninimeline Jumalaema ikoon.
Ülemaailme Noortepäev – temaatiline kohtumine
Igal Ülemaailmsel Noortepäeval on oma teema, mille valib Püha Isa. Noortepäeva teema üle mõtiskletakse juba ettevalmistavatel kohtumistel, mis toimuvad eraldi igas riigis. Noortepäeva ajal käsitletakse seda teemat kolme päeva jooksul toimuvatel kohtumistel, mida nimetatakse katehheeside triduumiks.
Kui kaua Ülemaailmne Noortepäev kestab?
Ülemaailmsel Noortepäeval on kaks peamist osa: päevad piiskopkondades, mil noored viibivad võõrustajamaa erinevates paikades, ning põhisündmused, mis leiavad aset nädala jooksul ühes võõrustajamaa linnas.
Mis on päevad piiskopkondades?
Päevad piiskopkondades aitavad palveränduritel valmistuda Noortepäeva põhisündmusteks, andes võimaluse tundma õppida võõrustajamaad ja sealset kirikut ning tutvuda kohalike noorte ja peredega. Millised täpselt on päevad piiskopkondades, oleneb iga piiskopkonna eripärast. Igal juhul on see sõpruse, osaduse, ühtsuse loomise ning kohaliku kultuuriga tutvumise aeg.
Mis on Ülemaailmse Noortepäeva põhisündmused?
Kui päevad piiskopkonnas on lõppenud, kogunevad kõik osalejad põhisündmusteks piiskopkonda, mille Püha Isa on valinud. Noored tulevad sellesse linna kokku terveks nädalaks. Esmaspäeval saabutakse, teisipäeval toimub avamissa. Järgmise kolme päeva jooksul toimuvad katehheesid ja noortefestival, reedel ristitee koos paavstiga. Laupäeval teevad noored palverännaku vigiilia toimumispaika ning osalevad õhtusel kohtumisel paavstiga. Pühapäeval pühitseb paavst lõpumissa. Põhisündmuste juurde kuuluvad ka erilised kohtumispaigad: lepituse ala ja kutsumuste keskus.
Kui palju inimesi Ülemaailmsel Noortepäeval osaleb?
Tavaliselt on kohtumistel palju osalejaid. Terve nädala jooksul võtab Noortepäevast osa keskmiselt sadu tuhandeid noori. Kuid laupäevase paavsti peetava vigiilia ajaks tõuseb osalejate arv vähemalt miljonini. Seni on kõige rohkem osalejaid olnud Manilas (1995), kus osales neli miljonit palverändurit, ja Rio de Janeiros (2013), kus oli üle kolme miljoni osaleja.
Noored ja nende saatjad
Lisaks noortele osalevad Noortepäevadel ka paljud piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad, pühendunud inimesed, vaimulikud, noviitsid ning ka noored õpetajad ja ülikooliprofessorid. Näiteks 2011. aastal Madridis toimunud Noortepäeval osales 800 piiskoppi, 14 000 preestrit ja mitu tuhat munka.