Pühapäevakoolil on katoliiklase elus ja Kiriku tegevuses tähtis koht. Kiriku eesmärk on salus animarum ehk hingede päästmine ning selle eesmärgi üks oluline osa on usuõpetuse ja usuelu edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale kuni maailma lõpuni.
Pühapäevakool: koguduse ja vanemate koostöö
Pühapäevakool on kogudusepreestri korraldatud tegevus, mille eesmärk on vanemaid laste usulisel kasvatamisel aidata.
Vanemad on esimesed, kellel on kohustus sõna ja eeskujuga oma lapsi usus ja kristlikus elus kasvatada; ristivanemad ja need, kes täidavad vanemate kohta, on seotud samasuguse kohustusega (CIC 774 & 2).
Kuid koguduse juures antav usuline kasvatus saab hästi vilja kanda ainult tõeliselt vastastikuse koostöö korral – kui vanemad tunnevad huvi pühapäevakooli tegevuse vastu, hoiavad ennast kursis tundides toimuvaga ning suhtlevad pühapäevakooli õpetajate ja preestritega.
Ettevalmistus sakramentide vastuvõtmiseks
Sakramendid – Jumala armu ja kohaloleku erilised kanalid, mille kaudu Jumal ühineb meie hinge ja eluga – on katoliiklase elus kesksel kohal. Järelikult on ettevalmistus sakramentide vastuvõtmiseks Kiriku normide kohaselt ka pühapäevakooli üks peamisi eesmärke. Pühapäevakool peab lapsed samm-sammult sakramentide ellu sisse juhatama.
Diötseesipiiskopi kehtestatud normide kohaselt peab preester eriliselt hoolt kandma (CIC 777):
2/ et kohase ajavahemiku jooksul antud katehheetilise õpetuse kaudu saaksid lapsed korralikult ette valmistatud pihi- ja Pühima Armulaua sakramendi esimeseks vastuvõtmiseks ning kinnitamise sakramendiks;
Laste kristliku ja palveelu süvendamine
Nagu iga katoliiklase elus on sakramentide vastuvõtmine lahutamatult seotud palveelu ja sügava doktrinaalse ehk katehheetilise õpetuse süvenemisega, põimuvad ka pühapäevakoolis need erinevad aspektid selleks, et lapse hingeelu kasvaks püsivalt ja harmooniliselt.
3/ et pärast esimese Armulaua vastuvõtmist saaksid lapsed katehheetilise õpetuse kaudu täielikumalt ja sügavamalt rikastatuks;
Kasvamine usuelus kuni täiskasvanuks saamiseni
Pühapäevakooli töö kaudu laste usuelu kasvab, muutub küpsemaks. Nii on laps paremini ette valmistatud väljakutseteks, mida teismeiga ja täiskasvanuelu tema usule esitavad.
5/ et noorte ja täiskasvanute usk saaks tugevdatud, valgustatud ja arendatud läbi erinevate võimaluste ja püüdluste.
***
Niisiis on pühapäevakool ehk laste katehhees see ettevalmistus, mida Kirik näeb ette sakramentide (ristimine, piht, Armulaud, kinnitamine) vastuvõtmiseks. Kuid pühapäevakool ei ole ainult kohustus – see on suurepärane võimalus alustada kristlase teed ja leida häid sõpru, kellega koos seda teed käia. Pühapäevakoolis õpime tundma oma usu põhitõdesid, leidma saadud teadmistest tuge igapäevaelus ja kujundama palveharjumusi. Pühapäevasele rõõmupäevale kohaselt on meie tunnid meeleolukad, mööduvad sageli vesteldes ja loominguliselt tegutsedes, sekka tuleb põnevaid õppekäike ja väljasõite.
Meil on mitmeid juba traditsiooniks saanud ühisüritusi nagu jõulupidu, laste ristitee, jalgratta- ja perematkad, palverännakud. Suvised laagrid annavad lastele ja noortele võimaluse mõnusalt aega veeta, sporti teha, üksteist tundma õppida, koos palvetada ja igapäevaselt Missal osaleda.
On väga tähtis, et lapsed õpiksid osalema Pühal Missal, mis on katoliiklase elu keskpunkt ja allikas. Siinjuures on suureks abiks kaks korda kuus toimuv Lastemissa, mis annab lastele võimaluse Missast osa võtta neile kohasel viisil.
***
Pühapäevakooli eelrühm (0)
Pühapäevakooli eelrühm on mõeldud 4-6-aastastele lastele. Kohtume selleks, et mängu ja loovtegevuste kaudu Jumala ja üksteisega sõbraks saada. Teeme tutvust piiblilugudega, joonistame, meisterdame ja jagame seda, mis meile endale parasjagu oluline on ja rõõmu teeb. Selles rühmas ei valmistu me veel sakramentide vastuvõtmiseks. Seega pole eelrühmas osalemine kohustuslik, küll aga on see hea võimalus pühapäevakooli ellu tasapisi sisse elada.
Ettevalmistus Armulauaks (EA)
Pühapäevakooli esimeses astmes hakkame valmistuma selleks, mis on äärmiselt tähtis iga katoliiklase elus – kohtumiseks Jeesusega Armulaua ja pihisakramendis. Ettevalmistusaja jooksul saame rohkem teada Jumalast, Jeesusest, Neitsi Maarjast, pühakutest, Kirikust, Missast, sakramentidest, kirikuaastast ja pühadest. Õpime palvetama ning tutvume Piibli ja kirikukalendriga. Need esimesed selgemad teadmised aitavad meil oma usku paremini mõista ja läbi Kiriku õpetuse elada Jumalale lähemal. Ettevalmistus Armulauaks kestab kaks aastat ja sellesse rühma ootame lapsi, kes käivad vähemalt esimeses klassis. Ettevalmistus Armulauaks ei eelda, et laps oleks enne käinud eelrühmas. Kuid kaheaastane ettevalmistus on Esimese Armulaua vastuvõtmiseks kohustuslik kõigile lastele, sealhulgas ka neile, kes on varem osalenud eelrühma tundides.
Pärast Armulauda (PA)
Pühapäevakool ei lõppe Esimese Armulauaga. Nüüd, kui saame Jeesust Armulauas vastu võtta, keskendume kasvamisele usu- ja palveelus. Püüame järjest rohkem elada koos Jeesusega ning mõista, kuidas see, mida läbi Pühakirja ja Kiriku õpetuse teada oleme saanud, on seotud meie elu ja suhetega perekonnas, koolis, sõprade seas ja kõigis muudes igapäevategemistes. Kordame kõike, mida oleme varem teada saanud, kuid õpime rohkem tundma Uut ja Vana Testamenti, arutleme kümne käsu, sakramentide, vooruste, pühakute ja palvega seotud teemadel ning loome selles kõiges seoseid kirikuelus toimuvaga.
Ministrandid (M)
Ministrant (lad. ministrare – teenima) on poiss, kes aitab preestrit Missal ja teistel jumalateenistustel teenimisel. Ministrant teenib Jumalat, soovides jäljendada Jeesust Kristust, kes „ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Mk 10:45). See teenimine ei ole kohustus, see on suur au – ministrant on keegi, kes on eriliselt lähedal Jumalale ja kellel on võimalus Temaga isiklikult koostööd teha. Ministrandid õpivad Kiriku liturgia aluseid, nad õpivad ka liturgiast paremini osa võtma ja sellele kaasa aitama. Missa ajal kannab ministrant Jumala märke – esemeid, mis on vajalikud liturgias ja mis osutavad Jumalale; aga ta ise on samuti Jumala märk, kes näitab rahvale, et Jumala teenimine ei ole ainult preestrite osa, vaid terve koguduse ja kõigi usklike ülesanne. Ministrantideks võivad saada poisid, kes ise tahavad teenida ning kes on näidanud üles huvi ja vastutustundlikkust pühapäevakooli elus.
Ettevalmistus kinnitamiseks (EK)
„Kinnitamise sakramendi kaudu seotakse ristitud veelgi täiuslikumalt Kirikuga ning nad saavad Pühalt Vaimult erilist väge; nõnda on nad veelgi rangemalt kohustatud tõeliste Kristuse tunnistajatena usku nii sõna kui teoga levitama ning kaitsma” (KKK 1285). Iga ristitu, kes pole veel kinnitatud, võib ja peab kinnitamise sakramendi vastu võtma … ilma kinnitamise ning Euharistiata on ristimise sakrament küll kehtiv ja mõjus, ent kristlik initsiatsioon on veel lõpule viimata. Ladina traditsiooni kohaselt on sobiv aeg kinnitamise vastuvõtmiseks „mõistuse kasutamise iga” (14-aastaselt). Kinnitamise sakramendi viljaka mõju saavutamine nõuab ettevalmistust. Seepärast on kõik vähemalt 14-aastased noored (kes ei ole veel kinnitatud) kutsutud osalema kohtumistel, mille eesmärgiks on mitte ainult teadmiste andmine selle sakramendi kohta, vaid ka ettevalmistus praktiliseks kristlase – Jeesuse Kristuse jüngri ja tunnistaja – eluks.
***
- Pühapäevakooli õppeaasta kestab septembrist juunini
- Lastemissa toimub kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.30 pastoraalkeskuses
- Tunnid toimuvad igal pühapäeval pärast eestikeelset Missat
- Pärast tundi soovitame lapsevanematel lugeda tunnikokkuvõtet pühapäevakooli blogist
- Kui laps ei saa tundi tulla, palume sellest võimalusel ette teatada oma rühma õpetajale
- Pühapäevakooli vaheajad ja üritused leiad blogis olevast kalendrist
Tallinna pühapäevakooli eest vastutab isa Igor Gavrilchik. Küsimused ja registreerimine: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või kontaktvormi kaudu, märksõna: „Pühapäevakool“.
Rohkem lugemist pühapäevakooli kohta leiad Katoliku Kiriku kodulehelt.