Tallinna ja Pärnu katoliku koguduste noored on juba pool aastat korraldanud ühiselt sisukaid kohtumisi ning organiseerinud ühiseid tegevusi nii Tallinnas kui Pärnus. Seekordne kokkusaamine 22.-23. augustil toimus suvepealinnas ning oli mõeldud jätkuna juulis toimunud noortelaagrile „Usk ja suhted“.
Suvisesse Pärnusse kogunesime 22. augusti õhtul. Olime ootusärevad, sest esmakordselt olid kohal ka kolm noormeest Viljandist. Kohapeal võttis meid vastu kogudusepreester isa Wodek ning peale põgusat tutvumist kogudusemaja ööbimisvõimalustega alustasime tähtsaimast – Jumalast. Esmalt lugesime ühiselt roosipärga, seejärel pühitses isa Wodek Missa. Kuna igal neljapäeval on Pärnu koguduses tavapäraselt kavas adoratsioon, veetsime järgnevad poolteist tundi koos Jeesusega Pühimas Altarisakramendis.
Kuna ilm oli soodne, õhtustasime värskes õhus. Kõigi osalejate kaasabil ja efektiivse tööjaotuse alusel valmisid imemaitsvad road nii grillil kui köögis ning pikast reisist tühjad kõhud said täidetud. Ühiselt süües ja tähtsate küsimuste üle arutledes andsid viimaks sääsed ja jahedus märku saabunud hilisõhtust ning otsustasime koosviibimise tuppa ümber kolida. Soojade jookide seltsis jätkasime vestlusõhtut koos mõne muusikalise etteastega kuni keskööni, mil rampväsinuina uinusime.
Kohtumise teist päeva alustasime hommikuse Missaga. Kuulsime evangeeliumikatkendit, kus Jeesus räägib variseridele suurimast käsust, jutlus pani omakorda mõtlema omavaheliste suhete olulisuse üle. Peale Missat valmistasime ühiselt hommikusöögi ning astusime seejärel „Kohtumise telki“ – just sel vanatestamentlikul viisil nimetatakse meie noortekohtumistel isiklikku meditatsiooni mõne piiblikatkendi üle. Sel päeval kontempleerisime prohvet Hesekieli raamatu 37. peatüki üle, kus surnuluud saavad elavaks. Isa Wodeki sõnul Vana Testamendi ühe ilusama kirjakoha üle mõtiskledes mõistsime, et me ei tohi kunagi kaotada lootust ning ka meie elu raskeimatel hetkedel kulgeb kõik tegelikult Jumala plaani järgi.
Peale intensiivset vaimset tööd aastatuhandeid vana tekstiga lõõgastusime heitliku ilmaga Pärnu tänavatel jalutades. Külastasime Tallinna värvaid, Eliisabeti kirikut, Nikolai kiriku mälestusmärki ning loomulikult ei saanud me mööda vaadata ka suvepealinna firmamärgist – Pärnu rannast. Tuule ja ähvardava lainetuse tõttu keegi meist siiski suplema ei kiirustanud ning otsustasime suunduda hoopistükkis Steffani pitsarestorani keha kinnitama.
Kaks suvepealinnas veedetud toredat päeva võtsime kokku kogudusemajas aruteluga, kus planeerisime ka edasisi ühiseid ettevõtmisi. Mõttelend viis isegi välismaale ning ehk õnnestub meie noortel katoliiklastel järgmisel aastal pääseda ka piiri taha. Noorte inimestena saame aru, kui oluline on katoliiklase elus just suhtlus teistega, eriti noorte puhul suhtlus omavanustega. Nende mõtetega Pärnu bussijaamas selleks korraks lahku minnes ootame juba pikisilmi järgmist kohtumist. Erilise tänutundega peame meeles ka Malta Ordut, kes tasus noortekohtumise toitlustuse eest.
Vaata kohtumise fotosid siit.
Joosep Ailiste