MÄÄRUS SOTSIAALSE KOMMUNIKATSIOONI VAHENDITEST
INTER MIRIFICA
PÜHALIKULT VÄLJA KUULUTATUD TEMA PÜHADUSE
PAAVST PAULUS VI POOLT
4. DETSEMBRIL 1963. AASTAL
Paulus, Piiskop
Jumala Sulaste Sulane
Üheskoos Püha Kirikukogu Isadega
Igaveseks Meelespidamiseks
1. Andekad inimesed on Jumala abiga eriti nüüdisajal valmistanud loodud asjadest hämmastavaid leiutisi tehnoloogia valdkonnas. Mõned neist puudutavad otseselt inimvaimu, kuna need teevad kättesaadavaks uued kommunikatsiooniteed, mis võimaldavad väga hõlpsalt edastada igasuguseid uudiseid, seisukohti ja juhiseid. Kirik emana tervitab ja jälgib erilise hoolega selliseid leiutisi. Nende leiutiste hulgas on kõige tähtsamad need teabevahendid, mis oma loomult suudavad jõuda ja mõjutada mitte ainult üksikinimesi, vaid rahvahulki ja koguni tervet ühiskonda. Sellisteks leiutisteks on press, kino, raadio, televisioon ja teised sarnased teabevahendid, mida võib õigustatult nimetada sotsiaalse kommunikatsiooni vahenditeks.
2. Kirik emana tunnistab, et nende teabevahendite õige kasutamise korral võivad need inimkonda suuresti teenida. Need võivad palju kaasa aidata vaimu värskendamisele ja täiustamisele (relaxandos et excolendos) ning Jumala kuningriigi levitamisele ja kindlustamisele. Samas on Kirik teadlik, et inimesed võivad neid ande kasutada vastupidiselt Looja tahtele ning kuritarvitada neid omaenda hukatuseks. Tegelikult tunneb Kirik emalikku kurbust kahjustuste pärast, mida on ühiskonnale liiga sageli tekitatud teabevahendite väära kasutamisega.
Käesolev Püha Kirikukogu järgib paavsti ja piiskoppide poolt sedavõrd olulises asjas ülesnäidatud valvsust ning peab üheks oma kohustuseks käsitleda peamisi probleeme, mis on seotud sotsiaalse kommunikatsiooni vahenditega. Sealjuures on Kirikukogu kindel, et käsitluse käigus esitatavad põhimõtted ja juhised edendavad mitte ainult kristlaste heaolu vaid aitavad kaasa kogu inimkonna arengule.
I Peatükk
3. Katoliku Kirik on rajatud Issanda Kristuse poolt viima päästet kõikidele inimestele ning seega on ta kohustatud kuulutama Evangeeliumi. Samas loeb ta üheks oma ülesandeks kuulutada päästesõnumit ka sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite abil ning õpetada inimestele nende vahendite õiget kasutamist.
Seepärast on Kirikul loomupärane õigus kasutada ja omada kõiki selliseid teabevahendeid niivõrd kuivõrd need on hädavajalikud või tarvilikud kristlaste harimiseks ja igaks ettevõtmiseks, mis on mõeldud hingede päästmiseks. Hingekarjaste kohuseks on ette valmistada ja juhendada ustavaid nõnda, et nad suudavad nende teabevahendite abil saavutada nii iseenda kui terve inimkonna pääste ja täiuslikkuse.
Peale selle lasub just ilmikutel eriline kohustus hingestada need teabevahendid inimliku ja kristliku vaimuga nõnda, et need suudavad rahuldada inimkonna kõrged ootused ja täita Jumala tahte.
4. Nende teabevahendite õigeks kasutamiseks on absoluutselt hädavajalik, et kõik inimesed, kes neid kasutavad, oleksid teadlikud moraalinormidest ja rakendaksid neid ustavalt selles valdkonnas. Nad peavad arvestama edasiantava teabe olemusega (rerum materiam), mida iga teabevahend edastab endale iseloomulikul viisil. Samas tuleb neil silmas pidada kõiki asjaolusid, mis määravad kommunikatsiooni akti ning võivad muundada või täielikult tühistada teabe õigsuse. Sellisteks asjaoludeks on eesmärk, teabe vastuvõtjad, koht, aeg ja muu sarnane. Silmas pidamist vajavate asjaolude seas on ka konkreetne viis, kuidas antud teabevahend avaldab oma mõju. Selle mõju võib olla nii suur, et inimestel, eriti kui nad on ettevalmistamata, võib tekkida raskusi selle mõju teadvustamise, valitsemise ja vajadusel tõrjumisega.
5. Kõikidel asjassepuutuvatel inimestel on väga vajalik kujundada endale õige südametunnistus nende teabevahendite kasutamise osas, ning seda eriti teatud küsimustes, mille üle on meie ajastul teravalt arutletud.
Esimene küsimus puudutab seda, mida nimetatakse "informatsiooniks," see tähendab uudiste otsimist ja nende edastamist. Nüüdisaegse ühiskonna arengu ja selle liikmete omavahelise tiheda seotuse tõttu on informatsiooni edastamise protsess muutunud kahtlemata väga kasulikuks ja üleüldiselt hädavajalikuks. Sündmuste ja asjade kiire edastamine tagab igale üksikisikule ümbritsevaga täielikuma ja alalise kursisoleku ning seega saavad kõik aktiivsemalt kaasa aidata üldisele hüvangule ning edendada hõlpsamalt kogu tsiviilühiskonna head käekäiku. Seepärast on inimestel ühiskonnas õigus informatsioonile, mis puudutab neid isiklikult või kollektiivselt ning uudiseid tuleb edastada vastavalt iga juhtumi poolt määratud tingimustele. Selle õiguse kohane rakendamine nõuab, et edastatav uudis oleks alati tõene ja nii täielik, kui seda armastus ja õiglus lubavad. Peale selle peab informatsiooni edastamise viis olema väärikas ja asjakohane: see tähendab, et uudiste otsimisel ja edastamisel tuleb pidada pühaks moraaliseadusi ning üksikisiku seaduslikke õigusi ja väärikust. Iga uudis pole vajalik, kuid "armastus ehitab" (1Kr 8:1).
6. Teine küsimus puudutab niinimetatud kunsti valdkonnale kuuluvate õiguste ning moraaliseaduse poolt kehtestatud normide vahelist suhet. Antud teemal üha rohkenevad vaidlused tulenevad ebaõigetest eetilistest ja esteetilistest teooriatest. Kirikukogu kuulutab, et kõik peavad kinni pidama objektiivse moraalse korralduse absoluutsest primaadist, kuna see korraldus ainsana ületab ja korrastab sobivalt kõik teised inimtegevuse sfäärid, kaasa arvatud kunstivaldkonna, ja seda isegi juhul, kui need omavad silmapaistvat väärtust. Inimene, kellele Jumal on kinkinud mõtlemisvõime ja andnud taevase kutsumuse, on ainsana kogu oma olemusega mõjutatud moraalsest korraldusest. Kui inimene seda korraldust täielikult ja ustavalt järgib, siis juhib see ta täieliku täiuslikkuse ja õnne saavutamiseni.
7. Viimaks võivad sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite abil edasi antud jutustused, kirjeldused ja pildid moraalsest kurjusest tõepoolest muuta inimesed sellest põhjalikumalt teadlikumaks ja aidata seda paremini tundma õppida ning samas ka näidata ja ülistada tõe ja headuse hiilgust. Sellised tulemid saavutatakse sobivalt kõrgendatud dramaatiliste efektide abil. Siiski peavad kõik sellised esitlused alluma alati moraalsetele piirangutele, et need ei tooks hingedele kasu asemel kahju. See nõue osutub eriti vajalikuks juhtudel, kui käsitletakse aupaklikku kohtlemist väärivaid asju või kui need esitlused võivad pärispatu poolt haavatud inimeses päästa valla alatud ihad.
8. Tänapäeval omab avalik arvamus kaalukat jõudu ja autoriteeti iga kodanikuklassi isiklikus ja avalikus elus. Sellest tulenevalt peab iga ühiskonna liige tegema seda, mida õiglus ja armastus selles valdkonnas nõuavad. Iga inimene peab nende teabevahendite abil püüdma kujundada ja levitada väärtuslikku avalikku arvamust.
9. Erilised kohustused seovad neid lugejaid, vaatajaid või kuulajaid, kes isiklikult oma vabal valikul otsustavad vastu võtta selle, mida teabevahenditel on edastada. Hea valik määrab, et eelistada tuleb kõiki neid esitlusi, mis edendavad voorusi, teadmisi või kunsti. Samas peavad inimesed hoiduma sellest, mis ajendab või annab võimaluse ennast vaimulikult kahjustada, ohustab teisi halva eeskujuga või takistab häid ja soodustab halbu esitlusi. Sellised tulemused saavutatakse üldjuhul siis, kui rajalist toetust jagatakse inimestele, kes kasutavad teabevahendeid kommertslikel eesmärkidel.
Selleks et nende teabevahendite kasutajad saaksid täita moraaliseadust, peavad nad ennast aegsasti viima kurssi hinnangutega, mille on langetanud nendes asjades kompetentsed autoriteedid. Hea südametunnistuse nõuete kohaselt peavad nad nendest hinnangutest ka juhinduma. Nad peavad sobilike vahenditega juhatama ja häälestama (instituere) oma südametunnistuse nõnda, et nad suudavad kergemini seista vastu kõlvatutele mõjudele ja pooldada väärtuslikke esitlusi.
10. Kõik inimesed, eriti noored, peavad nende teabevahendite kasutamisel arendama endas mõõdukust ja enesevalitsust. Lisaks peavad nad taotlema sügavamat arusaamist sellest, mida nad näevad, kuulevad või loevad. Nad peavad arutama neid asju õpetajate ja asjatundjatega ning õppima andma neile küpse hinnangu. Lapsevanemad peavad olema teadlikud oma raskest kohustusest kaitsta oma peret vaatemängude, publikatsioonide ja muu sarnase eest, mis võib ohustada usku või moraali. Nad peavad hoolitsema, et sellised asjad ei astuks üle nende kodu lävepaku ega mõjutaks teistes kohtades nende lapsi.
11. Peamine moraalne vastutus sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite õige kasutamise eest lasub ajakirjanikel, kirjanikel, artistidel, kavandajatel (scaenarum artifices), produtsentidel (effectores), eksponeerijatel, levitajatel, teostajatel (exercentes), müüjatel, kriitikutel ja kõigil nendel, kes mingil moel aitavad kaasa teabeesitluste loomisele ja edastamisele. Praeguse asjade seisu juures on üpris selge, kui raske vastutus lasub kõigil nendel inimestel. Inimkonda kujundades ja inspireerides võivad nad nii juhtida selle ülespoole kui viia hävinguni.
Seega peavad need inimesed reguleerima nende teabevahendite kommertslikke, poliitilisi ja kunstilisi elemente sellisel viisil, et need ei lähe iial vastuollu üldise hüvanguga. Nad väärivad kiitust kui nad selle eesmärgi parema täitmise nimel asutavad ametialaseid ühinguid, mis eeldavad oma liikmetelt austust moraaliseaduste vastu oma kunstialastest tegemistes ja kohustustes. Vajadusel peavad need ühingud nõudma eetikakoodeksist kinnipidamist.
Ent vastutavad isikud ei tohi iial unustada, et suur osa nende lugejatest ja kuulajatest on noored, kes vajavad kirjandust ja vaatemänge, mis pakuvad neile korralikku meelelahutust ja innustust. Samuti peavad nad hoolitsema, et religioosset temaatikat puudutavate teadete või esitluste edastamine oleks usaldatud vääriaktesse ja kompetentsetesse kätesse ning neid asju käsitletakse sobiliku aukartusega.
12. Silmas pidades üldist hüvangut, millele need teabevahendid peavad olema allutatud, on riigivõim seotud eriliste kohustustega. Seesama riigivõim on oma ülesannete tõttu kohustatud kaitsma ja kontrollima (tutari) tõelist ja õigustatud informatsioonivabadust; vabadust, mis on täielikult hädavajalik nüüdisaegse ühiskonna heaoluks, ja seda eriti juhul, kui tegu on ajakirjandusvabadusega. Riigivõim peab soodustama religiooni, kultuuri ja kauneid kunste. Samuti tuleb tal kaitsta nende teabevahendite kasutajate seaduslike õiguste takistusteta rakendamist. Peale selle on riigivõimu kohustuseks toetada neid ettevõtmisi, mis jääksid selle toetuse puudumisel tegemata, seda hoolimata sellest, et need ettevõtmised on kõige vajalikumad just noortele inimestele.
Viimaks riigivõim, mis tunneb õigusega muret oma kodanike hea tervise pärast, on kohustatud õiglasel ja valvsal moel kandma hoolt, et nende teabevahendite alatu kasutamine ei ohustaks tõsiselt avalikku moraali ja ühiskonna arengut. See eesmärk saavutatakse seaduste sätestamise ja nende hoolika jõustamisega. Riigivõimu valvsus ei piira mitte mingil viisil üksikinimeste või gruppide vabadust ja seda eriti juhul, kui neid teabevahendeid ametialaselt kasutavad inimesed pole suutnud järgida adekvaatseid ettevaatusabinõusid.
Tuleb teha erilisi jõupingutusi, et kaitsta noori sellise kirjanduse ja esitluste eest, mis võivad vanust arvestades olla neile kahjulikud.
II PEATÜKK
13. Kõik Kiriku lapsed peavad ühest südamest ja meelest püüdma viivitamatult suurimate jõupingutustega kasutada tõhusalt sotsiaalse kommunikatsiooni vahendeid mitmesuguste apostolaadi jaoks vajalike tööde teostamisel, nõnda nagu olukorrad ja ajalised tingimused seda nõuavad. Nende püüdlused peavad ennetama kahjulikke ettevõtmisi, ja seda eriti piirkondades, kus moraalsed ja religioossed vajadused dikteerivad aktiivsema innukuse.
Vaimulikud karjased peavad täitma kiiresti oma seda valdkonda puudutavad kohustused, mis on tihedalt seotud nende korralise kuulutamise ülesandega. Ka ilmikud, kes mingil moel neid teabevahendeid kasutavad, peavad üritama tunnistada Kristusest eelkõige seeläbi, et nad püüavad apostelliku vaimuga täita oskuslikult oma tööülesanded. Samuti peavad nad igaüks omal kombel osutama otsest abi Kiriku pastoraalsele tegevusele oma tehniliste, majanduslike, kultuuriliste ja kunstiliste oskuste kaudu.
14. Esmalt tuleb edendada head ajakirjandust. Tuleb asutada ja toetada tõelist katoliku ajakirjandust, et igakülgselt sisendada lugejatesse kristlikku vaimsust. See ajakirjandus, mida edendavad ja juhivad otseselt kiriklikud autoriteedid või katoliiklastest ilmikud, peab alluma järgmisele eesmärgile - see peab kujundama, tugevdama ja levitama avalikku arvamust, mis on kooskõlas loomuliku seadusega ning Katoliku Kiriku õpetuse ja eeskirjadega. Katoliku ajakirjandus peab levitama ja õigesti selgitama Kiriku elu puudutavat teavet. Peale selle tuleb ustavaid teavitada vajadusest nii lugeda kui levitada katoliku ajakirjandust, et nad suudaksid anda igale sündmusele kristliku hinnangu.
Iseäranis nooretele mõeldud nii head meelelahutust kui kultuuri ja kunsti teenivate filmide tootmist ja näitamist tuleb kõikide tõhusate vahenditega edendada ja kindlustada nende olemasolu. Katoliiklased saavad seda teha eelkõige seeläbi, et nad toetavad ja isegi ühinevad nende jõudude ja ettevõtmistega, milles teevad kaasa auväärsed filmide tootjad ja levitajad; soovitavad vaadata kiiduväärseid filme, mille nad on otsustavalt heaks kiitnud ja autasustanud (praemiis); toetavad tõeliste katoliiklaste ja teiste heade juhatajate poolt juhitud kinosid, mis teevad hästi, kui need moodustavad ühendusi.
Samuti tuleb anda tõhusat abi headele raadio ja televisiooni programmidele, mille hulgast tuleb eelistada kogupere saateid. Tuleb edendada katoliku programme, milles kuulajad ja vaatajad juhitakse osalema Kiriku elus ning neile õpetatakse usulisi tõdesid. Vajadusel tuleb teha jõupingutusi katoliku jaamade rajamiseks. Sellisel juhul tuleb hoolt kanda, et nende saated paistaksid silma professionaalse kvaliteedi ja mõjususega.
Lisaks tuleb pingutada, et suursugune ja vana teatrikunst, mida nüüd laialdaselt propageeritakse sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite kaudu, teeniks publiku kultuurset ja moraalset arengut.
15. Eelpoolnimetatud vajaduste rahuldamiseks tuleb preestrid, ordurahvas ja ilmikud sobivalt ette valmistada, et nad endas vajalikke oskusi arendades suudaksid need teabevahendid rakendada apostellike eesmärkide teenistusse.
Esmalt tuleb ilmikutele anda teadmisi kunstist, õpetusest ja eetikast. Taoline eesmärk nõuab suuremal hulgal koole, teaduskondi ja instituute, kus filmirežissöörid, raadios, televisioonis ja teistes teabejaamades töötavad ajakirjanikud ja kõik asjaga seotud inimesed saaksid omandada korraliku kristliku vaimsusega küllastatud väljaõppe, ja seda eriti asjades, mis puudutab Kiriku sotsiaaldoktriini. Teatrinäitlejaid tuleb koolitada ja aidata, et nad võiksid oma kunsti kaudu rikastada inimkultuuri oma eriomaste annetega. Viimaks tuleb anda ettevalmistus kirjandus-, filmi, - raadio, - ja televisioonikriitikutele ja teistes valdkondades töötavatele kriitikutele, et neist igaüks võiks tunda suurepäraselt oma eriala. Neid tuleb õpetada ja julgustada langetama hinnanguid, milles moraali puudutavad küsimused on alati asetatud õigesse valgusesse.
16. Sotsiaalse kommunikatsiooni vahendid on kättesaadavad kõikides vanuseastmetes ja erineva kultuuritaustaga inimestele. Seega nõuab nende teabevahendite õige kasutamine teoreetilisi ja praktilisi juhtnööre, mis on kohandatud erinevat tüüpi publiku vajadustega. Seepärast tuleb soodustada, rohkendada ja kristliku moraali põhimõtete kohaselt organiseerida selle eesmärgi täitmiseks kohased programmid, mis on mõeldud katoliku koolide iga astme, seminaride, ilmikapostolaadi gruppide ja iseäranis noorte inimeste jaoks. Antud ülesande hõlbustamiseks tuleb kateheetilises õpetuses teatavaks teha ja selgitada Katoliku Kiriku seda valdkonda puudutav õpetus ja kord.
17. Kiriku lastele on täieti sobimatu, kui nad põhjendamatult lubavad päästesõnumil vaikida ja saada takistatud tehniliste raskuste ja mistahes suurte kulutuste tõttu, mis nende teabevahendite kasutamisega paratamatult kaasnevad. Käesolev püha Kirikukogu meenutab neile kohustust ülal pidada ja abistada katoliiklikke ajalehti, ajakirju, filmiprojekte ning raadio ja televisiooni programme ja jaamu, mille peamine eesmärk on levitada ja kaitsta tõde ning kasvatada inimühiskonnas kristlikku mõju. Samuti kutsub Kirikukogu tõsiselt üles rahalisi ja tehnilisi võimalusi omavaid ühinguid ja üksikisikuid toetama neid teabevahendeid oma ressursside ja oskustega vabatahtlikult ja heldelt senikaua, kuni need panustavad tõelisse kultuuri ja apostolaati.
18. Sotsiaalse kommunikatsiooni vahenditega seotud Kiriku mitmesugune apostolaat vajab tõhusat tugevdamist. Seepärast peavad kõik piiskopkonnad üle kogu maailma piiskopi juhtimisel pühitsema kord aastas päeva, mil ustavaid õpetatakse täitma antud valdkonda puudutavaid kohustusi. Neid tuleb kustuda palvetama nende asjade eest ning tegema annetusi, mida kasutatakse Kiriku sellealalaste asutuste ja ettevõtmiste toetamiseks, ülalpidamiseks ja arendamiseks vastavalt kogu katoliikliku maailma vajadustele.
19. Rooma Paavst, kellel lasub suurim vastutus sotsiaalse kommunikatsiooni vahendite kasutamise eest, omab selle kohustuse täitmiseks enda käsutuses spetsiaalset Püha Tooli sekretariaati.
20. Piiskoppide kohuseks on oma piiskopkonnas sellist laadi tööde ja ettevõtmiste üle valvata, neid toetada ja juhtida sedavõrd kuivõrd need on seotud üldise apostolaadiga (apostolatum publicum). Piiskoppide sellelaadne kohustus hõlmab ka privilegeeritud religioossete kogukondade liikmete poolt juhitud ettevõtmisi.
21. Rahvuslikul tasandil nõuab tagajärjekas apostolaat ühiseid plaane ja jõupingutusi. Käesolev püha Kirikukogu otsustab ja annab käsu kõikjal maailmas asutada ja igakülgselt toetada rahvuslikke ametkondi, mis tegelevad ajakirjanduse, filmikunsti, raadio ja televisiooniga. Selliste ametkondade eriliseks kohuseks on aidata ustavatel kujundada õige südametunnistus nende teabevahendite kasutamise osas ning edendada ja koordineerida meedia valdkonnaga seotud katoliiklikke ettevõtmisi.
Sellise ametkonna juhtimine tuleb igas riigis usaldada erilise piiskoppide komisjoni või ühe volitatud piiskopi kätte. Samas peab iga ametkond kasutama ilmikute teeneid, kes on pädevad katoliku õpetuses ja kunstivaldkondades.
22. Kuna nende teabevahendite mõju ületab rahvuslikud piirid ning puudutab üksikisikuid tervikliku inimühiskonna liikmetena, siis peavad rahvuslikud ametkonnad tegema üksteisega koostööd rahvusvahelisel tasandil. Paragrahvis 21 nimetatud ametkonnad peavad püüdlikult töötama koos nende riigis tegutsevate Rahvusvaheliste Katoliku Assotsiatsioonidega. Need Rahvusvahelised Katoliku Assotsiatsioonid on Püha Tooli poolt seaduslikult heaks kiidetud ning on sellele ka allutatud.
Lõppsõna
23. Käesoleva püha Kirikukogu otsene tahe on, et paragrahvis 19 nimetatud Püha Tooli sekretariaadi juhtimisel töötatakse välja käsitletud valdkonda puudutavad pastoraalsed juhtnöörid. Selles töös peaksid osalema erinevate riikide eksperdid. Sellisel viisil viiakse ellu käesoleva Kirikukogu poolt formuleeritud üldpõhimõtted ja normid, mis puudutavad sotsiaalse kommunikatsiooni vahendeid.
24. Ülejäänu osas on püha Kirikukogu veendunud, et kõik Kiriku lapsed võtavad eelpool avaldatud juhised ja normid rõõmuga vastu ning täidavad neid jumalakartlikult. Kirikukogu poolt pakutud abivahendeid kasutades ei kanna nad kahju ning soola ja valgusena saavad nad anda maitset maale ja valgustada maailma. Peale selle kutsub püha Kirikukogu üles kõiki hea tahtega inimesi, ja iseäranis neid, kelle ülesandeks on teabevahendeid juhtida, püüdma kohaldada neid teabevahendeid üksnes inimühiskonna heaolu teenistusse. Inimühiskonna saatus sõltub ju üha enam nende teabevahendite õigest kasutamisest. Nõnda kiidetakse Issanda Nime mitte ainult vanade kunstisaavutuste, vaid ka uute leiutiste kaudu. Ja nõnda teostuvadki apostli sõnad: "Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti" (Hb 13:8).
Viimane kui üks neist punktidest, mis on esitatud antud määruses, on Kirikukogu Isade poolt leidnud heakskiidu. Meie, Kristuse poolt meile antud apostelliku väe läbi üheskoos Auväärsete Isadega, kiidame heaks, otsustame ja kehtestame selle Pühas Vaimus ning anname käsu, et kõik see, mida Kirikukogul otsustati saaks teatavaks tehtud Jumala auks.
Roomas, Püha Peetruse juures, 4. detsembril 1963. aastal