Üks suurimaid katoliku müstikuid on Ávila püha Teresa. Tema ümber on kirikuajaloos alati olnud teatud looritatud salapära, vaimne hõng ja müstiline ilu. Müstik on inimene, kes püüab saada vaimseid teadmisi palve ja sügava sisekaemuse kaudu – keegi, kes praktiseerib palveelu erilisel viisil, et leida võimalikult sügavat jumalikku kogemust. Ta püüab oma palveelu viia nii kaugele, et saada täielik ühtsus Jumalaga. Kuid Ávila Teresa on ka pühak, see tähendab, et ta on juba taevase Isa kodus ja vaatab palgest palgesse Jeesuse Kristusega. See artikkel aitab veidi lähemale tuua selle suure naise, pühaku, müstiku ja kirikudoktori olemust ja avada veidi katoliikliku vaimukultuuri tekstide sisu.
I
Teresa sündis 1515. aastal Ávilas, mis asub 85 km Madridist loodes. Tema isa oli kristlusesse pöördunud juut. Ema Beatriz oli veendunud kristlane ja kasvatas Teresat lapsepõlves sügavas kristluse vaimsuses. Ema aga suri, kui Teresa oli 11-aastane, kuid tütar jätkas oma jäägitut pühendumist Jumalale. See oli tema vaimse teekonna esimene aste.
Noor Teresa sai kloostrikooli hariduse, liitus nunnakloostriga ning hakkas kogema erinevaid usulisi kogemusi. Lõpuks sai Teresast vastureformatsiooni ajal vaimse ja kloostriuuenduse liikumise keskne kuju, kes reformis nii naiste kui ka meeste karmeliitide ordusid Hispaanias. Karmeliidid on katoliku ordu, mis on mõeldud inimestele, kes soovivad ennast pühendada Jumalale, elada kuulekalt ja vaesuses klausuuris. Ajaloolised andmed ordu päritolu kohta on ebaselged, kuid tõenäoliselt asutati see 12. sajandil Karmeli mäel. 13. sajandil kinnitati karmeliitide ordureeglid ametlikult paavsti bullaga. Hiljem liitus selle liikumisega noor karmeliit ordunimega Risti Johannes, kellega koos Teresa mitte ainult ei reforminud, vaid ka asutas karmeliitide kloostreid Hispaanias. Miks ta seda tegi? Sest ta nägi, et kloostritest olid saanud rikkamatest perekondadest pärit noorukite kogukonnakohad, mis polnud Jumalale meelepärane ega koooskõlas Kristuse õpetusega. Nii oli Teresal nägemus, et kloostreid tuleb reformida Kristusele meelepäraseks. Ja tal õnnestus see päris hästi. Kloostri olemuse kohta pani Teresa kirja teksti „Täiuslikkuse tee“, mis väidab, nagu ka pealkiri viitab, et klooster peab rajama teed täiuslikkusele – täiuslikule ühtsusele Jumalaga.
Teresa ise rajas oma täiuslikkuse tee suretamise vormide abil, mis jagunesid kolmeks: mentaalne suretamine, lihasuretamine ja füüsiline suretamine. Siinjuures tuleb koheselt märkida, et need praktikad ei ole ehk kohased tänases maailmas ja vajavad vaimse juhendaja selgitusi.
- Suretamine (mentaalne palve) – tähelepanu pööramine mitte maailmale, vaid ainuüksi Jumalale ja seda pidevalt palves olles, põlvili risti või Kristuse kannatuse pildi ees. Samas on see võimalus puhastada oma meel kõigest, mis ilmub teadvusesse, seista silmitsi patuga, kujutada ette oma patusust ja mentaalses palves leida jõudu olla sellega silmitsi, millega kaasneb ülim alandlikkus ja madalus. Selle kaudu jõudis Teresa ekstaasini – jumaliku ühtsuseni.
- Suretamine (lihasuretamine) – loobumine söögist ja joogist, süües nii vähe kui võimalik. Loobumine kõigest, mis pakuks naudingut. Piirdumine vähesega keha jaoks, see tähendab ka maas kõval pinnal magamist või üldse vähe magamist. Selline oli Teresa kehaline palve. See katsumus viis ta haigestumiseni. Innuka suretamise tõttu haigestus ta väga raskelt ja veetis peaaegu aasta voodis, põhjustades suurt muret oma kogukonnale ja perekonnale. Ta oleks peaaegu surnud, kuid paranes ja omistas selle püha Joosepi imelisele eestpalvele. Ta hakkas kogema usulise ekstaasi puhanguid. Peale tervenemist Teresa suretamispraktikad intensiivistusid.
- Suretamine (füüsiline) – füüsilised praktikad ja nende abil ühinemine Kristuse kannatustega ristil. Teresa praktiseeris piitsutamist ja kandis raudtraadist vööd ogadega. Ta tegi seda Kristuse nimel, sest Kristus pidi Kolgata teel ja ristil kogu füüsilist valu ja alandust läbi elama meie pattude pärast. Teresa soovis niimoodi ühtida Kristuse kannatustega.
II
Kirikuajaloos on Teresa askeetlikku õpetust aktsepteeritud kui kontemplatiivse elu klassikalist tõlgendust ja tema vaimulikud kirjutised on ühed enimloetud tekstid kirikuajaloos ja seetõttu anti talle ka kirikudoktori tiitel. Tema tunnustatud kirjalikud meistriteosed kristliku hinge arengust Jumala poole palve ja kontemplatsiooni kaudu on „Täiuslikkuse tee“ (1583), „Sisemine kindlus“ (1588), „Vaimulikud suhted“, „Hinge hüüded Jumalale“ (1588) ja „Arusaamad Jumala armastusest“ (1588). Kõiki neid on lääne mõtteloos nimetatud nii vaimukultuuri- kui ka kirjandusklassikaks.
„Sisemine kindlus“ hõlmab endas palve astmeid või ka alltoodud kolme staadiumi, sest need on pidevas kulgemises täiusliku ühtsuseni Jumalas. Teresa jagas need astmed seitsmeks.
Puhastuse aste ehk sisenemise staadium hõlmab aktiivset palvetamist ja askeesi, viibimist erinevates mentaalsetes ruumides.
Esimene aste algab hinge armuliku seisundiga, kuid hing on ümbritsetud patuga ja alles hakkab alandlikkuse abil otsima Jumala armu, et saavutada täiuslikkus.
Teist astet nimetatakse ka palvetamise praktika kindluseks, sest hing püüab kindluse abil edeneda Jumala mõtete, Jumala töö alandliku tunnustamise kaudu ja lõpuks igapäevase palve kaudu.
Kolmas aste on eeskujuliku elu ruum, mida iseloomustab jumalik arm ja armastus Jumala vastu, mis on nii suur, et hingel on vastumeelsus nii surma- kui ka nuhtluspattude suhtes ja soov teha armastustegusid inimestele Jumala lõpliku au nimel. Omandatud mälestuse palve kuulub kolmandasse eluasemesse.
Valgustav aste ehk valguse staadium on müstilise ehk kontemplatiivse ehk üleloomuliku palve algus.
Neljandas astmes omandab hing aktiivselt seda, mida ta saab, kui Jumal suurendab oma rolli. Selles ruumis hakkab hing kogema kahte tüüpi üleloomulikku palvet, nimelt üleloomulikku ehk kontemplatiivset palvet ja vaikusepalvet.
Viies aste on ühinemispalve, milles hing valmistab end ette, et saada Jumalalt kingitusi.
Jumaliku ühtsuse staadium.
Kuues aste on hinge kihlus Jumalaga, mida võib võrrelda armastajate suhtega. Hing veedab üha enam aega Jumalas.
Seitsmes aste on vaimne abielu Jumalaga, kus hing saavutab selguse palves.
Kolmas kõige tuntum teos Teresa sulest „Täiuslikkuse tee“ ja „Sisemise kindluse“ kõrval on tema „Autobiograafia“, kus ta kirjeldab enda elulugu palvepraktikate kaudu. Need praktikad jagab ta neljaks osaks.
Esimene, südame pühendumine, koosneb vaimsest palvest ja meditatsioonist. See tähendab hinge tagasitõmbumist välisest, patukahetsust ja eriti pühendunud meditatsiooni Kristuse kannatuste üle.
Teine, rahusse pühendumine, on see, kus inimese tahe antakse üle Jumalale. See toimub tänu Jumala poolt antud kõrgendatud teadvusele, samas kui teised võimed nagu mälu, mõistus ja kujutlusvõime ei ole veel kaitstud maiste häirete eest. Kuigi võib esineda osalist häiritust, mis tuleneb välisest tegevusest, näiteks palve kordamisest või vaimsete asjade üleskirjutamisest, on vaikuseseisund valitsev.
Kolmas on ühinemisse pühendumine ja puudutab Jumalasse süvenemist. See ei ole mitte ainult kõrgendatud, vaid sisuliselt ekstaatiline seisund. Sellel tasandil on ka mõistus loovutatud Jumalale ning ainult mälu ja kujutlusvõime on jäetud ekslema. Seda seisundit iseloomustab õndsusrikas rahu, vähemalt kõrgemate hingede võimete magus uni, see on teadvustumine, et ollakse Jumala armastusest vaimustuses.
Neljas on ekstaasi pühendumine, mis on seisund, kus teadvus kaob kehas olemisest. Sensoorsed võimed lakkavad toimimast. Ka mälu ja kujutlusvõime süvenevad Jumalasse justkui joobes. Keha ja vaim viibivad peene valu keerises, vaheldumisi hirmuäratavas tulises hõõgumises, täielikus teadvustamatus abituses ja näilises lämbumises. Mõnikord põhjustavad sellised ekstaatilised ülestõusmised sõna otseses mõttes keha tõusmist (Siena Katariina). See seisund võib kesta kuni pool tundi ja sellele järgneb tavaliselt paaritunnine nõrkusega seotud lõdvestumine, mis sarnaneb uimasusele ja millega kaasneb kõigi võimete puudumine. Inimene toibub ja nutab selle ekstaasi tulemusena. Ávila Teresa koges mitu korda seda neljandat staadiumit ja täheldati tema hõljumist maast kõrgemal missa ajal.
III
Mida on meil õppida Teresalt? Kindlasti pühadust, teekonda pühaduse poole, mis peaks olema iga kristlase eesmärk. Teresa andis oma autobiograafias soovitusi, mis kehtivad ka tänapäeval, püsida alati palves, pidevalt palvetada, ükskõik kus me viibime. Samuti võime temalt õppida, kui oluline on enda ümbritsemine pühakutega. Nende elulugude ja palvete tundmine ning pühakute võtmine endale sageli eeskujuks. Teresa ütles samas, et vähem tähtis pole ka leida pühad inimesed siin maailmas enda kõrvale, seetõttu pidas ta eriliselt oluliseks, et igal hingel oleks vaimne juhendaja.
Naiskirikudoktorite õpetused katoliku kirikus pakuvad valgust ja lootust meie maailmale. Teresa oli kindlasti üks, kes vaatamata oma ekstaatilistele kogemustele, soovis iga inimhinge uksed avada Jumalale, et olla avatud headusele ja kõigele sellele ülimale armule, mida Jumal tahab hingele anda. Ta oli mures, kui sageli me sulgume, seda eriti Jumala ees, ega lase tal tegutseda. Kuid meie hing peab piltlikult öeldes leegitsevalt põlema kohtumisel Jumalaga igal päeval (ööl). Ávila püha Teresa näitas, et meis peab alati olema julgust astuda vastu raskustele; meil peab olema võime olla alati sisemiselt kindlad ja aktsepteerida Jumala plaani, olgu see kooskõlas meie tahtmisega või ei; ja võime anda tunnistust Kristusest.
Püha Teresa särab jätkuvalt oma vaimse pärandiga siin maailmas ja laseb paljudel saada julgeks tunnistajaks Jeesusest Kristusest, kes on võimelised murdma iga müüri, mis takistab Jumalaga koos olemist või Jumala sära paistmist maailmas.
Ávila püha Teresa suri 15. oktoobril 1582. aastal. Ta kanoniseeriti 22. märtsil 1622. aastal koos kolme tema ajastu suurima kaaslasega: püha Ignatius Loyolaga, püha Franciscus Xavieriga ja püha Philippo Neriga.
Ávila püha Teresa palve
Kristusel on vaid sinu ihu,
sinu käed, sinu jalad siin maa peal,
sinu silmadega Tema vaatab
kaasatundvalt maailma peale,
sinu jalgadega ta käib, et teha head,
sinu kätega ta õnnistab maailma,
sinu kätega, sinu jalgadega, sinu silmadega, sina oled Tema ihu.
Kristuse Ihu on sinu ihu
sinu käed, sinu jalad siin maa peal,
sinu silmadega Tema vaatab
kaasatundvalt maailma peale,
Kristusel ei ole hetkel ihu maailma peal, vaid sinus elab Ta.
Aamen.
Koostanud
Marge-Marie Paas
Mai 2024
Pikemat vestlussaadet Ávila püha Teresast võib kuulata Raadio 7 Roosiaia saatest SIIT.