Jumal Isa otsustas oma igavese plaani järgi, et Tema Poeg, Jeesus Kristus, tuleb maailma inimperekonna kaudu. Jumal Isa tahtis, et ka püha Joosep saaks Tema igavese plaani osaks. Just temale usaldas Ta Maarja müsteeriumi – lihakssaanud Sõna müsteeriumi – ja Jeesuse hooldaja missiooni siin maailmas. Seetõttu ei saa me unustada püha Joosepi erilist rolli, mida ta mängis Naatsareti pühas perekonnas.
Jeesuse inimeseks saamine toimus siis, kui Maarja ja Joosep – kuigi seaduse järgi juba abikaasad – ei elanud veel koos. Nad olid küll abielus, kuid Joosep ei olnud veel Maarjat oma koju viinud, mis õiguslikult pitseeris abielulepingu. Joosep ei teadnud alguses mitte midagi Jeesuse imelisest lihakssaamisest Pühast Vaimust... Sellepärast hakkas ta kogema isiklikku draamat hetkel, mil avastas, et tema abikaasa ootab last. Ka Maarja kannatas oma südames, sest ei saanud oma saladust paljastada sellele, kellega ta abiellus ja keda ta armastas. Sellest mõlema jaoks dramaatilisest olukorrast kirjutab püha Matteus: „Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest““ (Mt 1:20-21).
Jumal kutsus püha Joosepi eriliseks missiooniks oma igaveses maailma lunastuse plaanis. Ta usaldas pühale Joosepile oma Poja, igavese Sõna, kes sai inimeseks, ja neitsiliku Maarja, Püha Kolmainsuse meistriteose. Püha Joosep, sidudes oma elu Maarja omaga, sisenes Jeesuse Kristuse ja Tema Kiriku müsteeriumisse. Abikaasana oli ta neitsiliku Maarja emaduse ja Jumala Poja sündimise tunnistaja. Ta sisenes Jumala lunastusetöö keskmesse, võttes täieliku vastutuse talle usaldatud missiooni eest ning hoolitsedes kogu südamest püha perekonna elu, turvalisuse ja ülalpidamise eest.
Püha Johannes Paulus II kirjutab oma ekshortatsioonis „Redemptoris custos“, et Jumal kutsus püha Joosepi teenima otse Jeesust ja Tema missiooni oma isaduse kaudu. Just nii osaleb püha Joosep Jumala suures lunastuse müsteeriumis ja on tõeline päästmise sulane (vt „Redemptoris custos“, 8). Paavst jätkab viidates tõele, et püha Joosepi isadus väljendus konkreetselt selles, et ta tegi oma elust teenimise ning pani selle Jeesuse lihakssaamise müsteeriumi ja sellega seotud lunastuse missiooni. Püha Joosep kasutas oma autoriteeti, mis tal seaduslikult pühas perekonnas oli, et anda iseend, oma elu, oma töö täiusliku annina. Ta muutis oma loomuliku inimliku kutsumuse elada tavalise perekonna armastuses üliinimlikuks eneseohverduseks oma elust ja kõigist oma võimalustest, et armastada teenimises Messiat, kes kasvas tema kodus (vt „Redemptoris custos“, 8).
Püha Joosepit on päris tihti kujutatud (piltidel või skulptuurina) koos Jeesuslapsega, keda ta hoiab oma vasakul käel. Tema paremas käes on tavaliselt liilia, mis on puhtuse märk. Vaadates püha Joosepi nägu, näeme lahkust, hoolt ja mõtlikkust, kuid tema silmad põlevad õnnest ja rõõmust. Püha Joosep hoiab ja vaatab Jeesust, nagu tahaks öelda: „Vaadake! See on kogu maailma Lunastaja. Ta on „tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui Tema kaudu““ (Jh 14:6).
Isa Wodek