Ülestõusmispüha mõtisklus 2020

resurexitArmsad vennad ja õed!

Midagi täiesti uut on sündinud, midagi ootamatut, mille sihtpunkti me ei tea. Vaatamata sellele hetkele, meie, kristlased ikkagi tegeleme ühe asjaga – ootame Issanda tulekut! Täna isegi rohkem kui kunagi varem!

See, mida me Paasapühal mälestame ei ole lihtsalt sündmus, Issand seadis meile kohtumise meie endi eludega, ja Paasapühast Paasapühasse, ta toob meid Temale lähemale. Ta toob meid pääste ja armastuse poole lähemale! See on see, mis Temal on inimkonna jaoks!

 

„Kui Kristus ei ole ülestõusnud, siis tulutu on meie kuulutus ja mõttetu on meie usk!“ Niimoodi kirjutab Püha Paulus esimeses kirjas Korintlastele. Tõesti, kõik on mõttetu, kui ülestõusmist poleks olnud.

Jeesuse ristilöömine oli avalik sündmus, evangeeliumis on kirjutatud, et palju inimesi võttis sellest osa, ülestõusmine seevastu oli poolsalajane sündmus, miks? Ülestõusmine on ilmutus, millest anti teada üksikutele inimestele või väikestele gruppidele nagu näiteks apostlitele, jüngritele jne. Vennad, Kristus tuli meie juurde, armastas inimest surmani, hauani ja ülestõusmiseni… See, et me ei oska sellest osa võtta on subjektiivne probleem! Kristus on ülestõusnud, kuid kas me oskame seda vastu võtta või eirata, kas me saame avada või mitte avada ust ülestõusmisele? Sest ukse avamisel siseneb Kristus, kui me seda ei tee, Kristus jääb välja ja koputab meile... Ma ütlen seda selleks, et õpiksime kogema ülestõusmist meie elus. Nii nagu teise inimese armastamine toob kaasa enda elu loovutamist, aja ohverdamist teisele inimesele ja samuti teha asju, mida teine soovib, mitte mida mina soovin, nii ka iga kristlik tegu, iga kristlik lootus, iga armastustegu ei ole muud kui ukse avamine ülestõusnud Kristusele! Iga kord kui me oleme ligimese teenistuses, kaotame oma elu ning iga kristlik armutegu on ülestõusmise akt! Anda oma elu Kristuse nimel vendade eest tähendab täide viia seda sõna, mida me oleme mitmeid kordi kuulnud: „Kes kaotab oma elu Minu nimel, see leiab selle.“ Ülestõusmine oli Jeesuse jaoks enda täielikult Isa kätesse usaldamine ning just sellest Isa-Poja suhtest antaksegi Talle uus elu.

Kallid vennad ja õed, tahaksin lõpetada seda väikest mõtisklust sellega, et vaadakem, mis on Kristuse surmast tugevam – see on tema Pojalikus, tema suhe Jumalaga. Andku Jumal meile sellel kannatusterohkel perioodil, mis on ka Ülestõusmisaeg, nii palve kui liturgia kaudu sügavat ühtsust Temaga ja üksteisega.

Kristus on ülestõusnud, halleluja!

Isa Alfonso

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Toeta kirikut!

Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search