Vaimset lugemist

90 aastat tagasi, 21. juulil 1930 suri Taagepera sanatooriumis Rooma-Katoliku Kiriku Narva Püha Antoniuse koguduse preester Leon Abraitis kõri tuberkuloosi tagajärjel. Leon Abraitis sündis Tallinnas 2. märtsil 1901, oli rahvuselt leedulane, lõpetas siinse Vene gümnaasiumi. Osales Vabadussõjas reamehena. Pärast katoliku seminari ja Vilniuse Stefan Bathory ülikooli teoloogiateaduskonna lõpetamist 1924. aastal pühitseti Abraitis 26. septembril 1926 Eesti apostliku administraatori, peapiiskop Antonino Zecchini poolt Tallinna Pühade Peetruse ja Pauluse kirikus preestriks. See oli esimene katoliiklik ordinatsioon Tallinnas pärast reformatsioonisündmusi 16. sajandil! Leon Abraitis töötas mõnda aega vikaarina Tallinna Pühade Peetruse ja Pauluse koguduse juures ning pärast Narva Püha Antoniuse koguduse preestri, Eduard Stefany surma asus ta 1928. aastal, hoolimata oma kehvast tervisest, preestrikohale Narva roomakatoliku kirikus. Oma lühikese ametiaja jooksul oli Abraitis vaimulikuna ja usuõpetajana aktiivselt tegev ning mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti katoliiklaste poolt üldiselt armastatud ja hinnatud. Abraitise Narva asudes oli roomakatoliku kogudus majanduslikult raskes olukorras. Leon Abraitis andis koguduse seisukorrast paavstile teada ja selle tagajärjel läkitati paavsti poolt Narva kogudusele miljon senti (vt. Päevaleht, 27. juuli 1930). Oma järelhüüdes rõhutas ajaleht Kaja (vt. Kaja, 27. juuli 1930), et Abraitis oli preester, kes tõeliselt austas Eesti Vabariiki ja tema seadusi ning oli väga lugupeetud ka Narva eestlaste hulgas. Lisaks headele omadustele preestrina ja usuõpetajana oli Leon Abraitisel ka hea haridus: ta valdas ladina, leedu, poola, saksa, prantsuse ja vene keelt ning osaliselt ka eesti keelt. Leon Abraitis oli Eesti Vabariigi kodanik. Kahjuks jäi Abraitise teenimisperiood Narvas lühikeseks, kuigi ta oli sellesse töösse väga kiindunud: kurguhaigus, hoolimata tehtud operatsioonist, progresseerus vääramatult. Leon Abraitis ravis end lühikest aega Prantsusmaal, siis kolis Elvasse ning seejärel pühendus ravile Taagepera sanatooriumis, kuid surm vabastas ta kannatustest. Suur rahvahulk saatis Leon Abraitist 26. juulil 1930 tema viimasel teekonnal Narva roomakatoliku kirikust, kus preestrid, Riiast kanoonik Wolowtez ning Tartust preester Werling viisid läbi matuseteenistuse. Lahkunud isa Leo Abraitise hauda katnud pärgade arv andis tunnistust üldisest austusest ja armastusest tema vastu, väga vara, oma parimate aastate algul lahkus ta isakoju (vt. Beilage der Revalschen Zeitung Nr. 27, 31. juuli 1930). Isa Leon Abraitis puhaku rahus ning talle säragu igavene valgus! Toomas Abiline Ajaloolane