Vaimset lugemist

„Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema." (1Ms1:27) Inimene on Jumala näo järgi loodud – ta on isik. Kõikidest nähtavatest loodud olenditest on ainult inimene „võimeline oma Loojat ära tundma ja armastama." (Gaudium et Spes 12,3) Seega inimene on kutsutud Jumala elus osalema ning ta teeb seda sakramendide ja palve kaudu. Niimoodi ühineb Jumalaga ja samastub Jeesusega inimene, sest tema elu eesmärk on Jeesust jäljendada ning see on ainus tee, mis juhib meid Taevasse.

Mõnikord võime õigusega küsida: „kuidas ma saan seda teha?" Evangeeliumi vahendusel loeme Jeesuse elu ja see ütleb, et Jeesus kuulutas Jumalariiki, tegi imetegusid ja suri ristil meie eest. Aga ilmselt pole meil nii lihtne neid samu asju teha ning sellisel viisil Jeesust jäljendada. Kuid Jeesus tegi midagi veel: Ta töötas. Jumala Poeg töötas ja see tähendab, et meie siseelu seisukohast on töö väga oluline.

Töö on inimese esmane kutsumus: „Ja Issand võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma," (1Ms 2:15) ütleb Piibel. Ja Paulus kirjutab tessalooniklastele: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!" Kuid lisaks nimetatule, töö on ka midagi enamat. Töötades jäljendame Jeesust. Töötades – ja seda saame meie alati teha: saame alati töötada – käitume nagu Jeesus ja võime pühaks saada.

Evangeelium näitab selgelt, et Jeesus töötas kolmkümmend aastat. Mitte ainult ei töötanud, vaid Ta oli töökas inimene. Jeesus oli Naatsareti puusepp. Tegelikult tema hüüdnimi oli selline: „puusepp" ja see on meile väga tähenduslik. „Meie Issand, täiuslik inimene, valis käsitöö, mida ta tegi ülima täpsuse ja hoolega peaaegu kõik need aastad, mis ta maa peal veetis. Ta pidas oma käsitööametit teiste külainimeste seas ning see inimlik ja jumalik töö on näidanud meile selgelt, et igapäevased tegemised ei ole vähese tähtsusega pisiasi, vaid meie pühitsuse telg, pidev võimalus, et Jumalaga kohtuda, teda oma mõistuse või käte tööga kiita ja ülistada." (Josemaría Escrivá, Jumala sõbrad) See on ka põhjus, kuidas tööd tehes saame leida Jumalat, sest ka Jumal töötab koos meiega. „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen" (Jh 5:17).

Aga enne kui selgitada kuidas peame töötama, et Jumalaga kohtuda, on oluline ka öelda, et töö pole meile needus või karistus patu eest. Issand lõi inimese ja pani ta Eedeni aeda hairima ja hoidma. Alates maailma algusest, Jumal on tahtnud, et inimene aitaks Tema loomingu eest hoolit kanda. Töötades meie inimesed koopeererume Jumalaga, mida loomad ei suuda teha. Töötamine näitab, kui suur on inimese väärikus. Selles mõttes inimene, kes ei taha töötada laiskuse pärast, on läbikukkunud inimene. On tõsi, et pärast pärispattu on raske töötada. Jumal ütleb Aadamile: „oma palge higis pead sa leiba sööma" (1Ms 3:19). See on karistus, mitte töö. Nii nagu enne pärispattu tegid Aadam ja Eeva, peame praegu meie veel töötama ja selle läbi aitame Jumalat üle maailma valitseda. Aga nüüd töö on raske. Töötades väsime ning mitte alati tuleb välja nii hästi kui me tahaksime. See on meie karistus.

Tuleb veel midagi lisada. Kuna Jumal töötab, siis inimlikust seisukohast iga aus töö on oluline ja väärikas. Iga aus töö on koostöö Jumalaga ja aitab Jumalal maailma kujundada. Seega „meil, kristlastel, on aeg kõva häälega teada anda, et töö on Jumala and ja et pole mingit mõtet jagada inimesi eri kategooriatesse vastavalt töö iseloomule, pidades ühtesid ülesandeid õilsamateks kui teisi. Töö, kõik tööd, on inimese väärikuse, loodu üle valitsemise tõendus. See on isikliku arenemise võimalus. Töö on side, mis liidab meid teistega. Allikas, kust ammutame vahendeid perekonna ülalpidamiseks. Töö on viis, mis aitab parandada meie ühiskonna heaolu ja kogu inimkonna arengut." (püha Josemaría, Kui Kristus läheb mööda)

Ja üleloomulikust seisukohast töö on veel midagi olulist. „Kristlase jaoks omandavad need perspektiivid pikemad ja laiemad mõõtmed, sest töö on otsekui osavõtmine Jumala loomingust. Kui Ta inimest luues teda õnnistas, ütles ta: Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad! (1Ms 1:28) Sestpeale kui Kristus selle enda peale võttis, on töö meile nagu lunastatud ja lunastav reaalsus – see pole üksnes keskkond, kus inimene elab, vaid pühaduse vahend ja tee, pühitsev ja pühitsetud tegelikkus." (püha Josemaría, Kui Kristus läheb mööda) Kristus töötab ja siis praegu töö pole ainult väga hea inimlik asi, vaid lunastatud ja lunastav reaalsus ning töötades ühenduses jumalaga saame taevasse jõuda.

Aga kuidas töötada niimoodi, et töö oleks kindlasti üleloomulikult efektiivne? Esimene asi on loomulikult armuseisundis viibida. Kui surmapattude pärast me ei ela Jumala armastuses ja sõpruses, siis me ei saa oma tööd ühenduses Jeesusega teha. Seega me ei suuda sellist töö pühitseda. Enne peame pihile tulema ja tunnistama oma patte.
Teiseks, peame töötama nagu Jeesus töötas. Jeesuse töö on alati olnud lunastustöö. Tegelikult Jeesuse suurim töö oli ristil surra ja selles mõttes kõik teised asjad, mida Jeesus tegi, on ühel või teisel viisil ristiga seotud ja ristile addresseeritud. Jeesuse rist, tema surm ristil on Jeesuse puhas ja täiuslik ohver Issandale. Seega, kui me tahame oma tööd pühitseda, siis peame meie oma tööd muutuma puhtaks ja täiuslikuks ohvriks.

See tähendab, et peame töötama nii hästi, kui suudame, sest see näitab meie armastus Jumala vastu. Nagu ütleb püha Josemaría, „me ei saa ohverdada Issandale midagi, mis meie vaeses inimlikus piiratuses poleks täiuslik, puudusteta, mille ka kõige pisemad üksikasjad poleks hoolikalt teostatud: Jumal ei lepi rämpsuga. Ühtegi, kellel on viga küljes, te ei tohi ohverdada, manitseb meid Pühakiri, sest see ei tee teid meelepäraseks! (3Ms 22:20) Sellepärast peab igaühe töö, ülesanded, mis täidavad meie päevi ja võtavad energiat, olema vääriline ohvriand Loojale, operatio Dei – Jumala töö ja töö Jumalale, ühesõnaga laitmatult." (püha Josemaría)

Aga väga hästi töötada ei tähenda edukalt töötada. See oleks kalvinism: edukas olla tähendaks, et olme ettemääratud Taevasse. Kui meie töö on edukas ja teenime palju raha, siis see on muidugi hea, aga kui see pole edukas või mitte keegi ei märka tehtud tööd, mida me tegime, pole see üldse suur viga, sest me töötame Jumala ees, mitte inimeste ees. Me ohverdame oma töö Issandale tema armastuse pärast. See on see, mis teeb, et ebaolulisem töö Jumala eest tehtud on üleloomulikust seisukohast nii viljakas.

Ja siis tuleb kolmas ja väga oluline tingimus. Töötame Jumala eest, kui me töötame ühenduses Jeesusega ja Jeesuse vaimus. See on põhjus, miks tuleb tihti meie tööd Jumalale ohverdada. Kui me töötame, peaks meie kavatsus alati õige olema. Ei tohi töötada ainult raha, tunnustuse, prestiiži pärast. Meie töö läbi tahame kõigepealt aidata Issandal maailma lunastada. See on põhjus, miks on oluline tööd ühendada Missaga. Nädala jooksul saame oma tööd altari peale panna ja seda pakkuda mingi kavatsuse eest. Ja siis pühapäeval, kui me osaleme Missal, preester ohverdab kõiki meie töid koos Jeesuse ohvriga Jumal-Isale. Meie töö muutub Jeesuse ohvri osaks, lunastustööks.

Kui me mõtiskleme tähelepanelikult selle üle, saame aru, et see on meile uskumatult positiivne võimalus. Ja see tähendab ka, et meie inimlik kutsumus on tähtis osa meie jumalikust kutsumusest. Et Jumalat armastada, tuleb meil töötada, mitte ainult palvetada. Ja enamgi - Missa läbi tuleb muuta meie kõik tööd palveks. Juhtub tihti, et meile meeldib meie töö, kuid ärgem unustagem, et oma tööd tehes, tehes seda, mida me armastame, võime pühakuks saada ja ühtlasi aitame Jeesusel maailma lunastada. (Ja muidugi kui meile ei meeldi töö nii väga, on võimalik ka seda teha, mis on kindlasti suur lohutus.)

Kunstnik, kes maalib hästi; muusik, kes mängib nii hästi, kui ta suudab; õpetaja, kes õpetab kohusetundlikult; advokaat, kes aitab kliente; koristaja, preester või president, kes teevad seda, mida nad peavad tegema, Jumala armastuse pärast ja ohverdavad seda Missal, muudavad oma töö ohvriks ja palveks. Töötame ja samal ajal räägime (sõnadeta) Jumalaga, sest see töö on dialoog, vestlus Isaga, samal viisil kui Jeesus rääkis oma Isaga ristil ning siis Isa armastab meid ja meie töö kaudu muudab Ta maailma.