"Samal ajal kui kõige püham Neitsi, Kirik, on juba jõudnud täiusele, mille tõttu on ta ühegi pleki ja kortsuta, siis Kristuse järgijad ikka veel püüavad kasvada pühadusse patuga võitlemise läbi (vt. Ef 5:27). Nad pööravad oma pilgud Maarja poole, kes on kogu väljavalitute kogukonnale vooruste eeskujuks" (Lumen Gentium, 65).
Katoliiklased armastavad Maarjat, sest Neitsi Maarja on Jeesuse ema ning on ka meie ema, meie eeskuju ja meie eestkostja. Seega me austame Neitsi Maarjat, aga kuidas me osutame oma austust pühale Neitsile? Kompendium vastab: „See on ainulaadne austamine, mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest. Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades, samuti Maarjapalvetes, näiteks Roosipärjas, mis on kogu evangeeliumi kokkuvõte" (Kompendium, 198).
Katoliiklase austavad Neitsi Maarjat, aga kummardavad ainult Jumalat. Päästeajaloos Maarja on väga oluline, kuid me ei saa teda pidada „jumalannaks". Ta on Jumala Ema. „Maarja on tõeliselt Jumala Ema, sest ta on Jeesuse ema (vt Jh 2:1; 19:25). See, kelle ta sai Pühast Vaimust ja kes sündis tõeliselt tema pojana, on Jumal-Isa igavene Poeg, Jumal ise" (Katekismus, 95) ja see on loogiline: Maarja on Jeesuse ema, Jeesus on Jumal, seejärel Maarja on Jumala Ema.
Kindlasti ei tähenda, et Maarja sünnitas Jumala. Sel juhul ta oleks Jumalast suurem, mis on mõttetu, aga Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, sest tal on kaks olemust: jumalik ja inimlik loomus. Jeesus sai oma inimliku loomuse Neitsi Maarjast nii nagu iga inimene saab oma olemuse oma emast, mitte aga oma jumaliku olemuse. Jeesus on Jumal ja siis võime öelda, et Neitsi Maarja, kes sünnitas inimese, kes on Jumal, on Jumala Ema. See on põhjus, miks me austame teda.
Selles mõttes ütleb meile püha Josemaría: „Inimesed on ülimat meelitatud, kui meenutatakse nende sugulust kirjanduse, poliitika, sõjaväe ja Kiriku suurkujudega. Laula Pärispatuta Neitsile meenutamiseks: Ole tervitatud, Maarja, Jumala Isa tütar! Ole tervitatud, Maarja, Jumala Poja Ema! Ole tervitatud, Maarja, Püha Vaimu väljavalitu! Sinust suurem on ainult Jumal! (püha Josemaría, Tee, 496). Peame kindlasti Maarjat tegudega armastama ja see on Maarja tegudega armastuse viis – temale lauda.
Maarja on Jumala Ema ja ta on ka meie ema. Jeesus ise andis tema meile emaks. „Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!" Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!" (Jh 19:26-27). Maarja on meile väga hea emaks ja väga hea eeskujuks. „Vaadates Neitsi Maarja peale, kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses, näeb Kirik temas niihästi seda, mida ta ise on kutsutud maailmas tegema, kui ka seda, mis temast saab taevasel kodumaal" (Kompendium, 199)
Tegelikult vaadates Maarja poole saame aru, kuidas peaksid kristlased alati käituma. Selle kaudu mõistame näiteks, mida alandlikkus tähendab: „Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" (Lk 1:38). Niisamuti saame aru, mida truudus tähendab: „Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema" (Jh 19:26). Mõistame, mida kuulekus tähendab, sest oma elu ootamatute plaanide muutuste ees ta vastas alati jaatavalt Issandale: täitis alati Jumala tahtmist. Ta õpetas meid, kuidas palvetada; ta on palve õpetaja: „Neil ei ole enam veini" ütleb Jeesusele ja kohe: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!" soovitab teenritele (vt Jh 2:1-5).
Vaadates Neitsi Maarja peale võime palju õppida, aga peame tunnistama, et isegi kui meil on nii hea eeskuju, siis mõnikord ei ole aga ikkagi lihtne korralikult toimida. Vahel paistab, et me pole harjunud head olema. Kuigi see võiks raske olla, me ei peaks liiga palju muretsema, sest me ei võitle üksinda. Maarja on meie eeskuju aga ta on samuti meie eestkostja ja meie kaitseja. Ja mõnikord meie suurim probleem on see, et me ei pöördu piisavalt Neitsi Maarja poole.
„Ta on särav täht, mis tõuseb mere ääretu silmapiiri kohale, kiirates oma teeneid ja valgustades eeskujuga. Kui sa oled kaugelt maismaast ja kui selle maailma lainete möll on kandnud sind tormi ja maru keskele, ära iialgi pööra oma pilku sellelt kiirgavalt tähelt, kui sa ei taha hukkuda. Kui kiusatuse tuul puhub, kui põrkud vaevakaljuga, vaata tähte, hüüa Maarjat appi. Kui triivid uhkuse, auahnuse, salasepitsuste või kadeduse laineil, vaata tähte, hüüa Maarjat appi. Kui viha, ahnus ja rüvedad soovid loobivad su hinge väikest paati, vaata Maarjale. Kui kardad oma paljude eksimuste pärast, kui südametunnistus teeb sulle etteheiteid, kui oma hukatusele mõeldes tardub veri su soontes ning hakkad vajuma kammitseva pimeduse kuristikku ja lootusetuse sügavikku, mõtle Maarjale. Kõigis ohtudes, igas hirmus ja kahtluses mõtle Maarjale, hüüa Maarjat appi. Iial ärgu olgu ta kaugel sinu suust, iial ärgu olgu ta kaugel sinu südamest, ning et sa saaksid abi, mida ta annab oma palvetega, ära iial jäta järgimata tema elu eeskuju. Kui sa hüüad teda appi, ei jää sa iial lootusetuks. Kui palud temalt nõu, ei eksi sa iial. Kui tema juhatab sind, ei väsi sa iial. Kui tema on sinu vastu lahke, jõuad sa pärale" (püha Bernard Clairvaux'st, Homilia 2 super Missus est).
Meie saame endalt küsida, et kui tihti pöördume Maarja poole? „Enne, üksinda, sa ei suutnud... – Nüüd oled pöördunud Ema poole, ja koos Temaga on kõik nii lihtne!" (püha Josemaría, Tee, 513) Koos temaga kõik on lihtne: palvetada, töötada, Jumalast rääkida... kõik. Ta on alati meie kõrval. Mõnikord me unustame, et ta on nii lähedal ja see on päris kurb. Katoliiklastena, Maarja lastena, peame temaga iga päev suhtlema.
Kuidas aga Maarjat veelgi rohkem armastada? Kuidas temaga sagedamini suhelda? Võime seda teha mitmel viisil. Saame kell 12 iga päev Angelus't (või ülestõusmise ajal Regina Coeli) palvetada: niimoodi tuletame talle meelde tema elu kõige ilusamat hetke. Võime öösel enne magama minekut kolm korda Ole tervitatud Maarja palvet palvetada paludes puhtuse voorust, nagu pühakud tihti soovitavad. Saame Neitsi Maarja kujusid, pilte või maale koju panna, mis on väga ilus katoliiklik komme. Võime temaga rääkida oma palveajal.
Kõik need kombed ja teised, mida kristlik pojalik vagadus on avastanud, on kindlasti ilusad ja head. Aga paistab selge, et ilusaim neist on Roosipärg. „Tahad sa Jumala Ema armastada? – Siis õpi teda tundma! – Kuidas? – Palveta hästi Meie Armsa Ema roosipärga.
„Kuid roosipärjas... me ütleme ju alati ühte ja sama!... – Ikka ja jälle ühte ja sama? Aga kas armunud ei lausa alati ühte ja sama?... Kui sa pead roosipärga üksluiseks, kas ei või põhjuseks olla see, et sa sõnade vormimise asemel teed vaid tühja häält samal ajal, kui sinu mõtted viibivada Jumalast kaugel?
„– Pealegi vaata: enne iga kümmet helmest öeldakse välja saladus, mida soovitakse vaadelda.
„– Oled sa eales neid saladusi vaadelnud?" (püha Josemaría, Roosipärg, p. 12)
Saladusi soovitakse vaadelda, ütleb püha Josemaría. Ja kui me teeme seda, siis vaatleme ka Jeesuse elu. Sest roosipärg on kogu Evangeeliumi kokkuvõte.
On tõsi, et mõnikord roosipärja palvetamise ajal oleme natuke hajameelsed aga Maarja on Ema ja talle meeldib väga, kui tema lapsed räägivad temaga ja ütlevad talle, et nad armastavad teda, isegi kui sel hetkel nad on üsna hajameelsed. Igatahes nagu püha Johannes XXIII ütles tihit: halvim roosipärg on see, mida me ei palveta.
„Armasta meie Ema. Ja Ta teeb su küllusliku armu osaliseks, et tuleksid igapäevatest lahingutest võitjana välja. – Ja vaenlasel ei ole mingit kasu nendest jäledusest, mis tõusevad sinus üha ülespoole, kuni püüavad oma aromaatse kõdunemisega uputada kõrged ideaalid ja ülevad käsud, mis Kristus ise on pannud sinu südamesse. – Serviam! – Ma teenin!" (püha Josemaría, Tee, 493).