Minust lahus ei suuda te midagi teha (Jh 15:5)
Meie teame Jeesuse sõnu, kus ta ütles, et minust lahus ei suuda te midagi teha (Jh 15: 5) - need sõnad on kristliku elu põhi veendumus, milles mõistame, et kõik hea, mida me teeme, tuleneb ainuüksi Jumalast ning selle saavutamiseks peame püüdlema rahuliku südame ja südamerahu säilitamise poole. Ta ei öelnud meile, et võite teha suuri asju või teie ei suuda teha midagi. Paastuaeg on hea aeg, et selle üle mõtiskleda.
Tihti vajame oma ellu ebaedu, alandust ja katsumust – seda Jumala poolt lubatuna – et tõde ei oleks haaratud pelgalt meie mõistusega, vaid kogetud kogu meie olemisega. Jumal ise on see, kes lubab meile katsumusi, kuid need on vajalikud avastamaks meie võimekust teha head. Tunnistuse kohaselt oli kõikidel pühakutel võime ära tunda õiget pinnast, kus saab areneda kõik suur, mida võime teha Jumala armust. Ja seepärast ütles Püha Jeesuslapse Teresa, et Issand on teinud suuri asju kui oli talle näidanud tema väiksust ja võimetust.
Kui sügavamalt analüüsida eelkirjeldatud sõnu Johannese evangeeliumist, siis leiame olulise probleemi meie vaimses elus: kuidas me lubame Jeesusel tegutseda? Kuidas lubame Jumala armul vabalt meie elus tegutseda?
Esiteks ei pea me tähtsustama asju, mida teeme vastavalt oma tahtele ja võimetele, kuid peame avastama kuidas lubame Jumalal meie hinges tegutseda. Ainult nii kanname püsivat vilja ja see vili jääb kestma (vt. Jh 15:16). Teisele esitatud küsimusele ei saa aga üheselt vastata. Selleks pole üht kindlat retsepti. Et püüda vastata sellele küsimusele, vajaks me täielikku hingeelu kirjeldust, milles on kirjeldatud: palveelu, sakramendite vastuvõtmist, südame puhtuse võimalikkust ja Püha Vaimu kohalolu, sest vaid selliselt saab Jumala arm haarata täielikult meie hingeelu. Kuid me ei kavatse seda teha, sest soovime tegeleda vaid oma hingeeluga - tegevus, mis tänaseks on kahjuks unustuse hõlma vajunud.
Kuid esmane oluline tõde meie jaoks on see, et meie võimaldame Jumala armul tegutseda meie hinges ja seda koostöös meie endaga. Me võime olla selles edukad, sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks (Ef 2:10), ja siinkohal on väga oluline, et püüame selleks luua ja säilitada meelerahu ning Kristuse rahu meie südametes. Aga kuidas kujutada ette Jumala armu tegutsemist meis. Kujutame ette näiteks sillerdavat järve päikesevalguses. Siinkohal on oluline, et me võime ettekujutada järve, kuid meie ei suuda ettekujutada siinjuures päikest, mis seda silleravust järvepinnale tekitab. Sama lugu on meie hingega – mida rohkem peitub selles Jumalat, seda rahulikum see on. Nagu see sillerdav, rahulik järv. Sellisel viisil tunneme Jumala tegutsemist meis endis, sest kui meie hing on ärev ja rahutu, on ka Jumala armu leidmine meis raskendatud. Kõik hea, mida suudame teha, tuleneb selles vaid sellest heast, mis on Jumal. Mida rohkem on meie hing rahulik, seda rohkem head saavutame enda hinges, ja saame seda pakkuda seejärel teistele, sest Issand annab jõudu oma rahvale, Issand õnnistab oma rahvast rahuga (Ps 29:11).
Meie Jumal on rahu Jumal. Kes ei räägi ja ei tööta rahu nimel, on rahutu ja pidevalt ärev. Tuletame meelde, mida ütles Eelija Hoorebi mäel (1 Kuningate 19): Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
Tihti oleme rahutud, püüame teha kõike üksi, kuigi oleks parem jääda rahulikuks, vaid Jumala pilgu all lasta tegutseda temal meis tema tarkuse ja võimete järgi, mis oleks lõpmatult parem meie tahtele. Jesaja tuletab meelde, et Issand ütleb nõnda, Iisraeli Püha: pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid te pole seda tahtnud.(Js 30:15). Me ei taha olla kutsutud laiskusele ja inertsusele; ega meis peituvale rahutule vaimule ja külmale kiirustamisele, vaid alluda õrnalt ja rahulikult Jumala Vaimule. Püha Vincent de' Paul ütles, et on väga hea, kuidas Jumal toimib meis, kui vaid keegi seda märkaks. Peaksime olema rohkem sissepoole vaatavamad kui aktiivsed inimesed; ja siis tegutseb Jumal meis sellisel viisil, kuidas kõik inimesed isegi üheskoos ei suudaks tegutseda.
Raamatust La Pace del cuore , EDB 2016