Tänavuse Maarjamaa 800 teema-aasta raames on 17. sajandi alguses Tartust lahkunud ikoon sümboolselt Eestisse tagasi jõudnud või õigupoolest uuesti sündinud. Maarjamaa 800 teema-aastal toimub ikooniga erinevaid avalikke sündmusi, millest katoliku kirik jooksvalt informeerib avalikkust. Alljärgnevalt on toodud ära Imettegeva Maarja ikooni lugu.
Tartu Ülikooli peahoone kohal asus kunagi Püha Maarja Kirik. Kirik ehitati 13. sajandil, see kuulus saksa kogudusele ning ulatus Jakobi tänavast Jaani tänavani. 1583. aastal läks kirik Poola krooni valitsemise all olevas Tartus tegutsevate jesuiitide kätte. On teada, et Tartu Maarja Kirikus asus Pühima Neitsi Maarja imettegev pühapilt. Seoses rootslaste tulekuga ja jesuiitide pagemisega arvatavasti aastal 1625 viidi imettegev pühapilt tänase Läti alale, Latgale maakonnas Indricas asuvasse Püha Ristija Johannese Kirikusse.
Läti katoliku preester Janis Svīlans kirjutas oma raamatus „Latvijas Romas-Katoļu Baznīcas" („Läti Rooma-katoliku kirikud") Izvalta Jumalaema pühapildi kohta järgmist: „XVII sajandil oli Tartu jesuiitide kirik tuntud oma Neitsi Maarja imettegeva pühapildiga. Kui Eestimaa hõivanud rootslased sundisid jesuiidid Tartust lahkuma, siis võtsid need Neitsi Maarja pühapildi endaga kaasa ning viisid selle Kraslava kirikusse, sest krahv Johannes von Lüdinghausen-Wulff, samuti jesuiit, oli Kraslavasse rajanud jesuiitide misjonipunkti. Tartu Jumalaema pühapilt sai kohaliku rahva seas kuulsaks oma uute imede poolest. 1756.a. pidid jesuiidid Kraslavast lahkuma ning võtsid Jumalaema pühapildi kaasa Indrica'sse. Kraslavasse jäeti hoolikalt teostatud koopia ning Jumalaema hõbekroon. Kui Kraslavasse saabunud lasaristid Jumalaema pühapilti nägid (Kraslava vaimuliku seminari pärast valitses lasaristide ja jesuiitide vahel konflikt), siis saatsid nad ka koopia Indrica'sse jesuiitidele. 1799.a. lahkusid jesuiidid ka Indrica'st ning asusid Daugavpilsi, Tartu Jumalaema pühapilt võeti Daugavpilsi kaasa, kuid Indrica kirikusse jäeti jällegi koopia. 1811.a. läksid jesuiidid Daugavpilsist Izvaltasse, Jumalaema pühapilt viidi Izvalta puukirikusse. Kui 1820.a. olid jesuiidid jällegi sunnitud lahkuma, jätsid nad Tartu Jumalaema pühapildi Izvalta kirikusse. 1896.a. ehitati Izvaltasse kivikirik ning Jumalaema pühapildi originaal asetati külgaltarisse. Ristirahva jaoks sai Tartu Jumalaema pühapilt ka Izvalta katoliku kirikus jällegi kuulsaks. Tartu Jumalaema imettegeva pühapildi originaal põles ära 1941.a. pommitamiste tagajärjel puhkenud tulekahjus."
Praegu asub selle algse pühapildi koopia jätkuvalt Indrica Püha Ristija Johannese Rooma-Katoliku Kirikus. See on väike kõrvaline puust külakirik, mis tänu oma maalilisele asukohale Daugava jõe kaldal ja eriliselt soojale ning kodusele interjöörile on pälvinud kohalike külaelanike ja palverändurite armastuse. Kohalik rahvas austab ja tunneb jesuiitide kaasatoodud ikooni koopiat endiselt Tartu imettegeva Neitsi Maarja pühapildina – Läti keeles „Tērbatas brīnumdarītājas Jaunavas Marijas glezna".
Indrica kirikus asuva Tartu ikooni koopia detailid ja asend, milles Maarjat ja Kristus-last on kujutatud, asetavad selle pühapildi ühte „perekonda" Roomas Santa Maria Maggiore basiilikas asuva Jumalaema ikooniga, mis on tuntud Salus Populi Romani (Rooma rahva kaitsja) nime all. Kristus on Maarja vasakul käel, Kristus ise hoiab vasakus käes evangeeliumi ja parem käsi on tõstetud õnnistamiseks. Maarja pilk on suunatud vaatajale ja Kristuse pilk emale. Maarja vasak käsi toetab Kristuse põlve, parem käsi on asetatud vasakule käele ja vasak käsi hoiab veel kullaga tikitud valget rätikut – see on mapa e. mappula – algselt konsuli, hiljem imperaatori sümbol, mis viitab Taeva Kuninganna austusväärsele tiitlile. Salus Populi Romani tegeliku valmimisaja on erinevad kunstiajaloolased paigutanud ajavahemikku 5. kuni 13. sajandini, kuid tuntud legendi kohaselt maalis selle ikooni apostel Luukas Jeruusalemmas peale Kristuse ristisurma.
Tänavuse Maarjamaa 800 teema-aasta raames on 17. sajandi alguses Tartust lahkunud ikoon sümboolselt Eestisse tagasi jõudnud või õigupoolest uuesti sündinud. Rühm Eesti katoliiklasi võttis kätte ja asus tegutsema, et Tartus saaks taas olema kunagi nii väga austatud ja hoitud Neitsi Maarja pühapilt. Peale mitut külaskäiku Indricasse, pärast paljusid palveid, mõtisklusi ja nõupidamisi otsustati tellida uus ikoon, mis ei oleks niivõrd Indricas asuva täpne koopia, vaid lähtuks pigem Roomas Santa Maria Maggiores asuvast algsest Salus Populi Romani kujutisest. Indrica ikooni eeskujul on ta meil kaetud hõbetatud riisaga ja kroonitud hõbetatud krooniga. Krooni kaunistav tammelehe motiiv viitab Jumalaemale kui Maarjamaa Kuningannale.
Uue pühapildi maalis Sirje Säär, metallitööd teostas Väino Niitvägi ja ikooni puitaluse valmistas Riho Keskpaik. Kogu protsess alates Indrica Maarja pühapildi pildistamisest sai alguse poolteist aastat tagasi Maarja Gildi eestvedamisel ja jõudis lõpule tänavu jaanuaris. Lisaks töö teostajatele ja kõigile, kes ikooni valmimisele kaasa aitasid, tahab Maarja Gild eriliselt tänada Riias elavat Hannes Korjust, kes Indricas asuva Tartu ikooni koopia loo meieni tõi ja Indrica kogudusepreestrit Gennadijs Alferovsit, kes meie ettevõtmist heatahtlikult toetas.
Maarja Gild