Siseminister hr. Hanno Pevkuri kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril 2015

Kõrgesti austatud ekstsellentsid! Lugupeetud külalised! Hea Maarjamaa rahvas!

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad". Olgugi et teema-aasta lõpuni on veel neli kuud aega ja terve rida üritusi seisab ees, saame juba praegu rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa – toimunud on suurel hulgal kontserte, konverentse, palverännakuid, näitusi ja muid ettevõtmisi, on välja antud raamatuid, tehtud tele- ja raadiosaateid. Toimunud on vaimulik laulupidu Tartus, kirikumuusikafestival Raplas, kontserdisarjad üle Eesti, Maarja festival Saaremaal Pöides ja Tornimäel, novembris ootab ees konverents Tartus. Kõik need üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama omi mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus.

Avaldan siinjuures Vabariigi Valitsuse nimel siirast tänu koostöökogule, kuhu kuuluvad erinevate kirikute, mittetulundusühingute ja riigiametite ning õppeasutuste esindajad. See koostöökogu on koordineerinud ja aidanud korraldada suurt hulka nendest ettevõtmistest, mis on toimunud ja toimumas. Loomulikult väärivad tänusõnu kõik Eestimaa kogudused ja omavalitsused, kes on juubeliaastat omapoolsete üritustega tähistanud.

Täna oleme olnud osalisteks ajaloolises kiriklikus tseremoonias, mida Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder nimetas juba enne selle toimumist Maarjamaa juubeliaasta krooniks – piiskopid on uuendanud Maarjamaa pühendamist Jumalaemale. Piiskop Philippe Jourdan on rõhutanud, et kaheksa sajandit tagasi toimunu oli üks varasemaid maa ja rahva pühendamisi neitsi Maarjale, mida tehti Katoliku Kirikus. Ennekõike on see olnud loomulikult religioosne tegu ja sündmus ning oleks mõeldamatu rääkida Maarjamaast, ilma et me näeksime sellega seonduvalt kesksetena Maarjat ja Püha Perekonda. Maarja ei saa meie jaoks olla mingi kauge ajalooline piiblitegelane, vaid ta väljendab emana nii täna kui tulevikus neid igikestvaid väärtusi, mis sisalduvad mõistes 'perekond'.

Enam kui kaks tuhat aastat tagasi oli Püha Perekond sunnitud põgenema oma kodumaalt ja elama aastaid pagenduses. Elama pagulastena. Paraku ei ole maailm selles mõttes muutunud, sest ka tänapäeval on kahjuks miljonid perekonnad sunnitud elama pagulastena väljaspool oma kodumaad. Põgenikega seonduv on praegune suur väljakutse riikidele ja rahvastele nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Ma olen väga tänulik Eestimaa kirikutele, kes on väljendanud oma valmisolekut ning mõelnud kaasa nendes tõsistes küsimustes, millede lahendamine seoses põgenike vastuvõtmisega meil riigi ja rahvana ees seisab.

Kutsun kirikuid üles jätkuvalt palvetama rahu eest sõjapiirkondades, et sealsed inimesed ei peaks oma kodumaalt põgenema ning saaksid elada inimväärset elu. Kutsun aga kirikuid üles palvetama ka selle eest, et meie kaasmaalane Eston Kohver, kes on nüüdseks juba rohkem kui aasta sunnitud viibima vangistatuna teises riigis, saaks jõuda võimalikult kiiresti turvaliselt tagasi koju oma perekonna juurde.

Äsja tähistas oma 20. sünnipäeva meie riigi üks väärikamaid teenetemärke, Maarjamaa Rist, mille väljaandmise algatas president Lennart Meri. Heraldik Priit Herodes, kes on kujundanud nii Maarjamaa Risti kui ka käimasoleva Maarjamaa juubeliaasta sümboolika, on loonud Maarjamaa Risti meie rahvusvärvides, nimetades neid ka Jumalaema Maarja tunnusvärvideks – sinine sümboliseerib Maarjat kui Taevast Kuningannat, must kui Valuema ja valge kui Püha Neitsit. See, et Eesti riik ja rahvas elab niisuguste värvide all, on ühtaegu nii suur privileeg kui ka suur vastutus.

Maarjamaa juubeliaasta veel jätkub. Saame aga kindlasti ühiselt hakata mõtlema juba järgmistele olulistele juubeliaastatele, millede hulgas on ka eestikeelse Piibli väljaandmise 300. aastapäev 2039. aastal. Isa Vello Salo on raamatus „Maarja maa lugu" küsinud: „Kas saaksime hakkama nii kauni Juubelipiibli väljaandmisega, et seda võiks nimetada Ilu Sõnaks?" Ma arvan, et peame saama ja olen kindel, et saame. Ühiselt, nii nagu oleme ühiselt ja väärikalt tähistanud ka Maarjamaa juubeliaastat.

 

 

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Toeta kirikut!

Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search