Bonifatiuswerki presidendi hr. Heinz Pausi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril 2015

Auväärsed,

nuntsius Pedro Lopez Quintana,
peapiiskopid Stankevics, Viilma ja Põder
piiskopid Jourdan ja Stulpins,
siseminister Pehvkur,
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam,

armsad vennad ja õed,

Ma tahaks kasutada võimalust ja tänada teid väga selle lahke kutse eest. Koos teiega sellel väga suure tähtsusega sündmusel viibimine on imeline kogemus. Bonifatiuswerki poolt sooviksin ma anda edasi kõige soojemad tervitused ning õnnitleda selle suurejoonelise ürituse puhul. Tähistades täna üheskoos seda pühitsemist, saadame me välja väga olulise märguande.

Teie asetate taas ennast Maarja kaitsva hoole alla, meie Issanda eestkostja ette. Arvestades sellega, millega Euroopa inimesed silmitsi seisavad, on täna eriti oluline olla pühendatud Maarjale. Ma ei mõtle siin vaid suuri hulki pagulasi, aga ka seda pinget ja agressiivsust, mida tuleb teile Venemaalt. See olukord vajab kindlasti poliitilist vastust. Kuid samal ajal on oluline leida sisemine tugevus ning kinnitada usku ja leida tagatist Jumala juures.

Bonifatiuswerki juhtmõte on „Näidata välja, millesse sa tegelikult oma sisemuses usud". See on just see, mida te täna sellel pühitsemisel teete.

Seoses sellega olen õppinud, milline võib olla Jumalaema ülim austamine. Ma kuulsin, kuidas protsessioon küünlatuledes leidis aset mõni nädala tagasi Aglonas. Samamoodi näitab tänane pühitsemine teie ühist usukogemust.

Ma olen rääkinud Euroopa väljakutsetest. Paljud Euroopa riikide lipud kannavad kristlikke sümboleid, millel põhineb tegelikult Euroopa. Euroopa lipul näitab ühelt poolt kuldne tähering solidaarsust ja harmooniat, teiselt poolt põhineb Euroopa lipp Ilmutusraamatul, kus Jumalaema Taevakuninganna on ümbritsetud 12 tähest. Loomulikult oleme täna kõik meie kinnitanud ja saanud erilise toetuse osaliseks Taevakuningannalt, kelles on tegelikult ka EL-i juured, kes tähistab vabadust, rahu ja inimõigusi. Meil on Euroopa idee, Euroopa projekt, sealhulgas seitse aastakümmet rahu ja vabadust Euroopa mandril, mida varasematel kümnenditel ja sajanditel purustasid sõjad ja miljonite inimeste kannatused.

Lisaks on Euroopa integratsioon andnud meile suure kingituse Euroopa taasühinemise näol, mille raames Balti riigid, sealhulgas Eesti ja Läti, on iseseisvad. Isegi pärast enam kui kahekümne aasta möödumist sellest taasühinemisest, on ikka ime, et see muutus toimus rahulikult. See võimaldas ka katoliku kirikul Eestis ja Lätis taastada oma jõu ning kristlaste, katoliiklaste arv on kasvanud ja kasvanud on Missal osalejate arvukus. Kõigil meil Bonifatiuswerkis on väga hea meel, et me oleme suutnud kogeda ja jälgida sellist Katoliku Kiriku õitsengut.

Teie seisate siiski silmitsi suure väljakutsega, kus Kirik on äärmusliku diasporaa olukorras, sotsiaalselt plahvatusliku finantskriisi tulemusena on tehtud palju ümberkorraldusi ja Bonifatiuswerki poolt ma tahaks rõhutada, et meie jätkame teie kõrval seismist. Me pakume teile nii palju toetust kui võimalik. Eelmisel aastal me toetasime mitut projekti Eestis ja Lätis rohkem kui poole millioni euroga, näiteks:

Jelgava piiskopkonnas, Ilukstes ehitati üles uus pastoraalkeskus. Liepajas, Riia piiskopkonnas osaleti katedraali taastamistööde toetamises, otseselt toetades katedraali katuse ehitust.

Tartu Katoliku Kool renoveeriti, rekonstrueeriti ja laiendati. Hetkel toetame spordihalli rekonstrueerimist, mida hakkavad kasutama kooli õpilased, koguduse lapsed, samuti rahvusvahelised õpilased välismaalt ja kristliku lastekodu lapsed.

Ma tahaks tänada teid kõiki koostöö eest meie koolitusprojektides. Bonifatiuswerk ja Katoliku piiskopkonnad kutsuvad noori inimesi tutvuma Katoliku Kiriku diasporaaga. Sellel aastal reisivad 18 noorukit Loode-Skandinaavias ja Balti riikides. See annab neile ülevaate sellest, kuidas kristlased elavad oma usus ning pärast naasemist nad aitavad ja toetavad katoliiklasi Saksamaal.

Kui ma valmistusin reisiks sellele Maarjamaa juubelile, lugesin piiskop Philippe Jourdani sõnu: „Eestis saad üksteisega tuttavaks kiiresti. Siin on tunne kuuluda kirikusse tihti tugevam kui katoliiklikes maades." Niisiis ma olen olnud teiega siin Tallinnas mõne tunni, ja ma saan vaid korrata neid piiskopi sõnu.

Ma sooviks tänada teid kõiki väga sooja vastuvõtu ja külalislahkuse eest. Ma soovin teile pidevat kasvu, isetoimivat Kirikut, Maarja eestpalveid ja Jumalaema ning Jumal õnnistagu teid.

 

 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search