… PÜHA KATOLIIKLIKKU KIRIKUT
Kirik Jumala kavatsuse kohaselt
147. Mida tähendab sõna Kirik?
748-752; 777, 804
Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid.
148. Kas Piibel pakub Kiriku kohta veel muid nimetusi ja võrdpilte?
753-757
Pühakirjast leiame hulga võrdpilte, mis näitavad Kiriku saladusest selle üksteist täiendavaid külgi. Vana Testament eelistab kujundeid, mis seostuvad ideega Jumala rahvast. Uus Testament pakub kujundeid, mis seostab Kristuse kui Pea tema rahva kui Ihuga. Samuti leiame võrdpilte karjuste (lambakari ja -tara), põllumeeste (põld, õli- ja viinapuu), ehitajate (koda, kivi, tempel) ja perekonna elust (pruut, ema, pere).
149. Mis on Kiriku algus ja lõpuleviimine?
758-766; 778
Kiriku algus ja lõpuleviimine on osa Jumala igavikulisest kavatsusest. Vana Leping valmistas Kiriku algust ette Iisraeli äravalimisega, mis oli tulevase kõigi rahvaste kokkukogumise märk. Kirikule rajasid aluse Kristuse sõnad ja teod, teda vormis Jeesuse Lunastussurm ja Ülestõusmine; Kiriku kui päästva saladuse tegi nähtavaks Püha Vaimu väljavalamine Nelipühil. Kirik saavutab täiuse aegade lõpul – kõigi maa peal päästetute kogudusena Taeva kirkuses.
150. Mis on Kiriku ülesanne?
767-769
Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus.
151. Mis mõttes on Kirik saladus?
767-773; 779
Kirik on saladus selles mõttes, et tema nähtavas tõeluses peitub ja toimib vaimne, jumalik tõelus, mida näeb üksnes ususilmaga.
152. Miks ütleme, et Kirik on üleüldine pääsemissakrament?
774-776; 780
See tähendab, et ta on kogu inimkonna Jumalaga lepitamise ja Temaga osadusse pääsemise märk ja vahend ning samuti kõigi inimeste ühtsuse märk ja vahend.
Kirik – Jumala rahvas, Kristuse Ihu, Püha Vaimu tempel
153. Miks on Kirik Jumala rahvas?
781; 802-804
Kirik on Jumala rahvas, sest Jumal arvas heaks inimesi pühitseda ja päästa mitte ükshaaval, vaid Isa ja Poja ja Püha Vaimu ühtsuse jõul kokku liidetud ühtse rahvana.
154. Millised jooned iseloomustavad Jumala rahvast?
782
Selle rahva liikmeks saab usust Kristusesse ja ristimise vastuvõtmisega. See rahvas saab alguse Jumal-Isast, tema Pea on Jeesus Kristus, tema tunnus on Jumala laste väärikus ja vabadus, tema seadus on uus armastuse käsk, tema ülesanne on olla maa sool ja maailma valgus, tema eesmärk on Jumalariik, mis juba praegu maa peal kasvab.
155. Mil moel võtab Jumala rahvas osa Kristuse kolmest ametist: olla preester, prohvet ja kuningas?
783-786
Jumala rahvas osaleb Kristuse preestriametis, sest Püha Vaimu poolt pühitsetuna tuleb ristituil tuua vaimseid ohvreid; prohvetiametis, sest oma üleloomuliku usutunnetuse ajel võtab ta eksimatult omaks usu, õpib seda järjest sügavamalt tundma ning tunnistab seda; kuningaametis, sest ta teenib, järgides Kristuse eeskuju, kes kõiksuse kuningana hakkas kõikide, eriti vaeste ja kannatajate teenijaks.
156. Mil moel on Kirik Kristuse Ihu?
787-791; 805-806
Ülestõusnud Kristus ühendab Temasse uskujad Püha Vaimu väel endaga väga lähedaselt. Nõnda on Kristusesse uskujad, kes on Temaga lähisuhtes eriti läbi Euharistia, ka omavahel ühendatud armastuses. Nad moodustavad ühe Ihu – Kiriku. Selle Ihu ühtsus teostub erinevate ihuliikmete ja ülesannete mitmekesisuses.
157. Kes on selle Ihu Pea?
792-795; 807
Kristus „on oma Ihu, Kiriku pea” (Kl 1:18). Kirik elab Tema läbi, Temas ja Temale. Kristus ja Kirik üheskoos on „kogu Kristus” (Püha Augustinus). „Pea ja ihuliikmed moodustavad otsekui ühe ja sama müstilise isiku” (Aquino püha Thomas).
158. Miks Kirikut nimetatakse Kristuse Mõrsjaks?
796, 808
Kirikut kutsutakse Kristuse Mõrsjaks, kunaIssand ise kasutas enda kohta nimetust „peigmees” (Mk 2:19). Issand armastab Kirikut ning on ta endaga sidunud igavese Lepingu läbi. Ta on enda loovutanud Kiriku pärast, et „teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi” (Ef 5:26), ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema. Ihu mõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega, sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes.
159. Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks?
797-798; 809-810
Kirikut nimetatakse nõnda, kuna Püha Vaim elab Ihus, kes on Kirik, nii tema Peas kui ka liikmetes. Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna, sakramentide, vooruste ja karismade väel.
Mida hing on inimese ihule, seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele, see tähendab, Kristuse Ihule, kes on Kirik.
(Püha Augustinus)
160. Mis on karismad?
799-801
Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande, mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks, maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks. Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse.
Kirik on üks, püha, katoliiklik ja apostellik
161. Miks on Kirik üks?
811-815; 866
Kirik on üks, sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas; sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus. Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke. Kirikul on üksainus usk, üksainus sakramentaalne elu, üksainus apostellik järjepidevus, üks ühine lootus ning üks ja sama armastus.
162. Kus on Kristuse üks Kirik?
816, 870
Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas (subsistit in) katoliku Kirikus, keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega. Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde, sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde, kelle pea on Peetrus.
163. Kuidas suhtuda kristlastesse, kes ei ole katoliiklased?
817-819
Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest, mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga, võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente. Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku, see tähendab üleilmsesse ühtsusse. Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi.
164. Kuidas edendada kristlaste ühtsust?
820-822
Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse. See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse, palve, üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu.
165. Mil viisil on Kirik püha?
823-829; 867
Kirik on püha, kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal. Kristus andis oma elu, et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja. Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses. Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid. Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk. Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid, kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks. Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele, kes tunnistavad maa peal, et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust.
166. Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks?
830-831; 868
Kirik on katoliiklik, see tähendab üleüldine, kuna temas on kohal Kristus: „Kus on Kristus Jeesus, seal on ka katoliku Kirik” (Antiookia püha Ignatius). Kirik kuulutab täiel määral kogu usku. Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid; Kristus on ta läkitanud missioonile kõigi inimeste juurde, mis hõlmab kõiki ajastuid ja kultuure.
167. Kas osakirik on katoliiklik?
832-835
Iga osakirik (piiskopkond, diötsees ehk eparhia) on katoliiklik. Selle moodustab usklike kogukond, kes seisavad usu- ja sakramendiosaduses nii oma piiskopiga, kes on pühitsetud apostellikus järjepidevuses, kui ka Rooma Kiriku, „armastuse eesistujaga” (Antiookia püha Ignatius).
168. Kes kuuluvad katoliku Kirikusse?
836-838
Mingil viisil kuuluvad Jumala rahva katoliiklikku ühtsusse või on sellesse kutsutud kõik inimesed. Täielikult on katoliku Kiriku liikmed need, kellel on Kristuse Vaim ja keda ühendab Kirikuga usutunnistuse, sakramentide, kiriklikule hierarhiale allumise ja osaduse side. Selles ühtsuses mitteosalevad ristitud inimesed seisavad siiski teatavas, olgugi et mittetäielikus osaduses katoliku Kirikuga.
169. Mis suhe on katoliku Kirikul juudi rahvaga?
839-840
Katoliku Kirik tunnistab erilist seost juudi rahvaga selles, et Jumal valis nad enne kõiki teisi vastu võtma oma Sõna. Juudi rahvas on see, „kelle päralt on lapseõigus ja kirkus, lepingud ja seadused, jumalateenistus ja tõotused, kelle päralt on esiisad ning kelle seast on ihu poolest pärit Kristus” (Rm 9:4.5). Erinevalt teistest mittekristlikest usunditest on juutide usk juba vastus Jumala Ilmutusele Vanas Lepingus.
170. Mis side on katoliku Kiriku ja mittekristlike usundite vahel?
841-845
Kõigi rahvaste vahel on side, mis tuleneb eelkõige kogu inimkonna ühisest päritolust ja eesmärgist. Kirik tunnustab, et kõik hea ja õige teistes usundites tuleb Jumalast ja on tema tõe peegeldus. Sellisena võib see aidata Head Sõnumit omaks võtta ja olla innustajaks teel inimkonna ühtsuse poole Kristuse Kirikus.
171. Mida tähendab seisukoht, et väljaspool Kirikut ei ole pääsemist?
846-848
See tähendab, et kogu pääsemine tuleb Kristuselt kui Pealt Kiriku, Tema Ihu läbi. Seetõttu ei saa pääseda need, kes küll teavad, et Kristus on rajanud Kiriku ja see on hädavajalik pääsemiseks, ent keelduvad siiski temasse astumast või jäämast. Samas – tänu Kristusele ja Tema Kirikule – võivad igavikku pääseda need, kes pole selles süüdi, et nad ei tunne Kristuse Evangeeliumi ja Kirikut, kuid otsivad siiralt Jumalat ning püüavad armu abiga teha Tema tahtmist, nagu see on teada nende südametunnistuse käsul.
172. Miks peab Kirik kuulutama Evangeeliumi kogu maailmale?
849-851
Kirik peab seda tegema, sest Kristus on andnud käsu: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). See Issanda antud misjoniülesanne lähtub Jumala igavesest armastusest, kes läkitas oma Poja ja Püha Vaimu ning „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4).
173. Mil mõttes on Kirik kuulutav?
852-856
Püha Vaimu juhtimisel jätkab Kirik Kristuse enda kuulutustööd läbi ajaloo. Seepärast on kristlase kohus kuulutada Kristuselt saadud Rõõmusõnumit kõigile, ning Tema jälgedes käies olema valmis ennast – isegi märtrina – ohverdama.
174. Miks on Kirik on apostellik?
857; 869
Kirik on apostellik oma päritolu tõttu, sest on rajatud „apostlite alusele” (Ef 2:20); oma õpetuse tõttu, sest see on sama, mis oli apostlite õpetus; oma ülesehituse tõttu, sest kuni Kristuse Taastulemiseni õpetavad, pühitsevad ja juhivad Kirikut apostlid läbi oma ametijärglaste, kes on Peetruse ametipärijaga osaduses seisvad piiskopid.
175. Milles seisneb apostlite ülesanne?
858-860
Sõna apostel tähendab läkitatut. Jeesus, Isa Läkitatu, kutsus oma õpilaste seast kaksteistkümmend ning seadis apostliteks, Ülestõusmise ja Kiriku rajamise valitud tunnistajateks. Ta käskis neil jätkata oma missiooni, öeldes: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid” (Jh 20:21) ja tõotas jääda nendega maailma lõpuni.
176. Mis on apostellik järjepidevus?
861-865
Apostellik järjepidevus on apostlite missiooni ja väe edasiandmine pühitsussakramendi kaudu nende ametijärglastele, piiskoppidele. Tänu sellele edasiandmisele kestab Kiriku usu- ja eluosadus oma algusajaga läbi sajandite, mil ta teostab oma apostellikku missiooni – Kristuse riigi levitamist maa peal.