INIMESE VABADUS
363. Mis on vabadus?
1730-1733, 1743-1744
Vabadus on Jumala kingitud võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui see on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning viib patu orjusse.
364. Kuidas on seotud vabadus ja vastutus?
1734-1737, 1745-1746
Vabadus teeb inimesed oma tegude eest vastutavaks sel määral, kuivõrd need on tahtlikud, kuigi teadmatus, tähelepanematus, surve, hirm, ülemäärased tundeerutused või harjumus võivad süüd ja vastutust teo eest vähendada või mõnikord need ka tühistada.
365. Miks on igaühel õigus vabadusele?
1738, 1747
Õigus vabadusele on igaühel, sest seda ei saa lahutada inimese väärikusest. Seetõttu tuleb seda õigust alati austada, eriti kõlbelistes ja religioossetes küsimustes. Ilmalik võim peab õigust vabadusele tunnustama ja kaitsma ühise hüve ja õiglase ühiskonnakorra piirides.
366. Mis koht on inimese vabadusel päästmisplaanis?
1739-1742, 1748
Pärispatu tõttu on meie vabadus nõrgenenud. Järgnevad patud võimendavad seda nõrkust veelgi, kuid „Kristus on meid vabaduse jaoks vabastanud” (Gl 5:1). Tema armu läbi juhatab Püha Vaim meid vaimsesse vabadusse ning teeb meist Tema vabad kaastöölised Kirikus ja maailmas.
367. Mis annab inimese teole kõlbelise väärtuse?
1749-1754, 1757-1758
Inimese teod saavad kõlbelise väärtuse kolmest allikast: valitud objektist (tõeline või näiline hüve), tegutseja taotlusest (eesmärk, milleks tegutsetakse) ja tegevuse asjaoludest (kaasa arvatud teo tagajärjed).
368. Millal on tegu kõlbeliselt hea?
1755-1756, 1759-1760
Tegu on kõlbeliselt hea, kui ühtaegu on head niihästi selle objekt, taotlus kui ka asjaolud. Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo, isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata. Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri.
369. Kas leidub tegusid, mis pole kunagi lubatavad?
1756, 1761
On tegusid, mis on iseenesest alati lubamatud oma objekti tõttu (näiteks jumalateotus, mõrv, abielurikkumine). Sellise teo valimine toob kaasa tahtehäire, s.t kõlbelise kurja, mida ei saa kunagi õigustada võimalikele headele tagajärgedele viitamisega.
TUNNETE KÕLBELINE VÄÄRTUS
370. Mis on tunded (ld passiones)?
1762-1766, 1771-1772
Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired – inimese psüühika loomuomased komponendid –, mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea – tõeliselt või näiliselt.
371. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad?
1767-1770, 1771-1772
Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või väärastada pahede läbi.
SÜDAMETUNNISTUS
372. Mis on südametunnistus?
1776-1780, 1795-1797
Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda oma teo eest vastutust. Võttes kuulda oma südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib.
373. Mis tähendus on inimese väärikusel südametunnistuse jaoks?
1780-1782, 1798
Inimese väärikus nõuab õiget südametunnistust – mis tähendab, et see oleks kooskõlas sellega, mis mõistuse ja Jumala seaduse järgi on õiglane ja hea. Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve raames takistada toimimast südametunnistusega kooskõlas, eriti religiooni valdkonnas.
374. Kuidas kujundatakse südametunnistus õigeks ja tõeseks?
1783-1788, 1799-1800
Õige ja tõese südametunnistuse kujundavad kasvatus, Jumala sõna tundmaõppimine ja Kiriku õpetus. Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine.
375. Millistest reeglitest peab südametunnistus alati kinni pidama?
1789
Kehtib kolm üldist reeglit: 1) ei tohi kunagi teha kurja, et sellest võiks tõusta head; 2) „Kõike, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (nn kuldreegel, Mt 7:12); 3) armastus käib alati läbi kaasinimese ja tema südametunnistuse austamise, kuid see ei tähenda millegi heaks tunnistamist, mis on tegelikult kuri.
376. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid?
1790-1794, 1801-1802
Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruugi teda alati vabastada isiklikust süüst. Siiski ei saa inimese süüks arvata kurja tegu, mis tulenes tahtmatust teadmatusest, ehkki tegu ise jääb ometi objektiivselt kurjaks. Seega tuleb südametunnistuse vigade parandamiseks näha vaeva.