434. „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?” (Mt 19:16)
2052-2054, 2075-2076
Noormehele, kes seda küsis, ütles Jeesus: „Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!” ning lisas: „Tule, käi minu järel!” (Mt 19:16-21). Käskude pidamine kuulub Jeesuse järgimise juurde: need pole tühistatud, vaid inimest kutsutakse taasavastama Seadust jumaliku Õpetaja isikus. Tema täitis Seadust täiuslikult, ilmutas täies ulatuses selle tähenduse ning kinnitas selle jäävat kehtivust.
435. Kuidas seletas Jeesus Seadust?
2055
Jeesus seletab Seadust üheainsa, olgugi kahetise armastamise käsu valguses, mis ongi Seaduse täitumus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest ja kõigest meelest! See on suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid” (Mt 22:37-40).
436. Mida tähendab sõna dekaloog?
2056-2057
See tähendab „kümmet käsusõna” (2Ms 34:28). Need sõnad võtavad kokku Seaduse, mille Jumal andis Iisraeli rahvale Moosese vahendatud liidulepingu raames: armastada Jumalat (esimesed kolm) ja armastada kaasinimest (ülejäänud seitse). Nendega näitab Jumal kogu äravalitud rahvale ja igale üksikisikule teed ellu, mis on patu orjusest vaba.
437. Milline on dekaloogi seos Vana Lepinguga?
2058-2063, 2077
Dekaloogi tuleb mõista Lepingu valguses, milles Jumal ennast ilmutas ja tegi teatavaks oma tahte. Käskude pidamisega näitas rahvas, et ta kuulub Jumalale ning vastas tänulikkusega Tema armastuse osutamisele.
438. Kui tähtsaks peab dekaloogi Kirik?
2064-2068, 2078
Kirik on ustav Pühakirjale ja Jeesuse eeskujule ning tunnistab dekaloogi põhjapanevat tähtsust ja tähendust. Kristlase kohus on sellest kinni pidada.
439. Miks moodustab dekaloog ühtse terviku?
2069, 2079
Kümme käsku moodustavad ühtse ja jagamatu terviku, sest iga käsk viitab teistele ja tervele dekaloogile. Ühe käsu rikkumine tähendab seega kogu Seaduse rikkumist.
440. Miks käivad dekaloogiga kaasas tõsised kohustused?
2070-2073, 2080-2081
See on nii, sest kümme käsku väljendavad inimese põhikohustusi Jumala ja kaasinimeste suhtes.
Esimene käsk: MINA OLEN ISSAND, SINU JUMAL.
ÄRGU OLGU SUL TEISI JUMALAID
442. Mida tähendab Jumala kinnitus: Mina olen Issand, sinu Jumal (2Ms 20:2)?
2083-2094, 2133-2134
See tähendab, et uskliku kohus on hoida ja kasvatada endas jumalikke voorusi ning hoiduda nende vastu patustamast. Usk tähendab uskuda Jumalasse ning lükata tagasi kõik, mis usule vastandub nagu tahtlik kahtlemine, uskumatus, hereesia (väärõpetus), apostaasia (usust taganemine), skisma (allumatus). Lootus tähendab oodata usaldusega Jumala õndsat nägemist ja Tema abi, vältides meeleheidet või jultumust. Armastus tähendab armastada Jumalat üle kõige ning jätta seepärast ükskõiksus, tänamatus, leigus, vaimulik laiskus ning uhkusest sündiv jumalavihkamine.
443. Mida tähendavad meie Issanda sõnad: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda! (Mt 4:10)?
2095-2105, 2135-2136
Need sõnad tähendavad Jumala kummardamist kõige oleva Issandana, Tema väärilist teenimist üksinda ja kogukonnas; kiituse, tänu ja vajaduste Tema ette toomist palves; ohverdamist Temale, eelkõige oma elu toomist vaimulikuks ohvriks ühenduses Kristuse täiusliku Ohvriga; ning kõige Jumalale lubatu või tõotatu täitmist.
444. Kuidas rakendab inimene oma õigust teenida Jumalat tões ja vaimus?
2104-2109, 2137
Igal inimesel on õigus ja moraalne kohus otsida tõde, eriti Jumalasse ja Tema Kirikusse puutuvas. Kui tõde on teada saadud, on igal inimesel õigus ja moraalne kohus see omaks võtta, seda ustavalt hoida ning Jumalat õigesti teenida. Samas nõuab inimese väärikus, et usulistes asjades ei sunnita kedagi tegema midagi oma südametunnistuse vastast või jätma avaliku korra õiglastes raamides tegemata midagi südametunnistuse kohast. See kehtib nii era- kui avalikus elus, nii üksinda kui koos teistega.
445. Mida keelab Jumal oma käsuga: Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! (2Ms 20:2)?
2110-2128, 2138-2140
See käsk keelab
• mitme- või ebajumalausu: millegi loodu, võimu, raha või isegi deemonite jumaldamise;
• ebausu: kõrvalekaldumise tõelise Jumala teenimisest, mis võib väljenduda „selgeltnägemises“, maagias, nõidumises, spiritismis;
• usupõlguse: Jumala kiusamise sõnas ja teos; pühaduseteotuse (sakrileegi) – pühitsetud isikute ja esemete, eriti Euharistia rüvetamise; simoonia ehk vaimulike asjade, ametite vms müütamise;
• ateismi: Jumala olemasolu eitamise, mis tugineb tihti väärale arusaamale inimese sõltumatusest;
• agnostitsismi: väite, et Jumalat ei saa tunnetada – mis tähendab usulist ükskõiksust ja praktilist ateismi.
446. Kas Jumala käsk „Sa ei tohi endale teha mingit pilti või kuju Jumalast…” (2Ms 20:4) keelab piltide ja kujude austamise?
2129-2132, 2141
Vana Testament keelas selle käsuga igasuguse kujutise Jumalast, kes on absoluutselt meelteülene (transtsendentne). Seevastu kristlikku pühapiltide ja -kujude austamist õigustab Jumala Poja Lihakssaamine (nagu kinnitas 787. aastal Nikaia Kirikukogu), sest selle austamise aluseks on inimeseks sündinud Jumala Poja müsteerium, mille läbi transtsendentne Jumal saab ka nähtavaks. See ei tähenda kujutise kummardamist, vaid sellel kujutatud isiku – Kristuse, ülipüha Neitsi Maarja, inglite või pühakute – austamist.
Teine käsk: ÄRA KURITARVITA JUMALA NIME
447. Kuidas austatakse Jumala nime pühadust?
2142-2149, 2160-2163
Jumala nimele antakse au seda õnnistades, kiites ja ülistades. Seepärast on keelatud kasutada Jumala nime selleks, et õigustada kuritegu. Samuti on vale kasutada Jumala püha nime igasugusel sobimatul viisil nagu Jumalat needa (see on loomu poolest raske patt), kiruda või murda tõotust, mis on antud Tema nimel.
448. Miks on valevanne keelatud?
2150-2151, 2163-2164
See on keelatud, sest siis kutsutakse valet õigeks tunnistama Jumal, kes on Tõde ise.
Ära vannu midagi ei Looja ega loodu nimel, kui puudub tõde, hädavajadus või aukartus!
(Loyola püha Ignatius).
449. Mis on vande murdmine?
2152-2155
Vande murdmine on millegi vande all tõotamine, mida tõotaja ei kavatsegi teha, või vandega kinnitatud tõotuse rikkumine. See on raske patt Jumala vastu, kes peab alati oma lubadusi.
Kolmas käsk: PÜHITSE PÜHAPÄEVA
450. Miks Jumal „õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11)?
2168-2172, 2189
Jumal tegi seda, sest hingamispäev meenutab seitsmendat loomispäeva, mil Jumal hingas (puhkas), samuti Iisraeli vabastamist Egiptuse orjapõlvest ning lepingut, mille Issand sõlmis oma rahvaga.
451. Kuidas toimis Jeesus hingamispäeva suhtes?
2173
Jeesus tunnistas hingamispäeva pühadust ning andis oma jumaliku autoriteediga sellele õige tõlgenduse: „Hingamispäev on seatud inimeste jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks” (Mk 2:27).
452. Mis põhjusel on hingamispäev (algselt laupäev, sabat) asendunud kristlastel pühapäevaga?
2174-2176, 2190-2191
Põhjus on see, et pühapäev on Kristuse Ülestõusmise päev. „Nädala esimese päevana” (Mk 16:2) meenutab see loomise algust ja hingamispäevale järgneva „kaheksanda päevana” sümboliseerib Kristuse Ülestõusmisega sisse juhatatud uut loomist. Nii on sellest saanud kristlaste jaoks esimene kõigi päevade ja pühade hulgas. See on Issanda päev, mil Kristus viis Paasaohvrina täide juutide hingamispäeva vaimse mõtte ja kuulutas välja inimese igavese rahu Jumalas.
453. Kuidas pühitseda pühapäeva?
2177-2185, 2192-2193
Kristlane pühitseb pühapäeva ja seatud kirikupühi pühast Missast osavõtmisega ning hoidub tegevustest, mis võiksid takistada Jumala teenimist või häirida Issanda päevale omast rõõmu või ka hingele ja ihule vajalikku puhkust. Lubatud on perekondlikest kohustustest või tähtsatest ühiskondlikest ülesannetest tulenev tegevus, kui sellest ei kujune harjumust, mis võiks kahjustada pühapäeva pühadust, perekondlikku elu ja tervist.
454. Miks on pühapäeva tunnustamine seadusliku puhkepäevana tähtis?
2186-2188, 2194-2195
See on tähtis, et kõik saaksid tõelise võimaluse küllalt puhata ja leida aega, et hoolitseda oma usu-, perekonna-, kultuuri- ja ühiskondliku elu eest. See on tähtis ka selleks, et leida sobiv aeg mediteerimiseks, mõtisklemiseks, vaikimiseks, õppimiseks ja heategevuseks (eriti haigete ja eakate hulgas).