Neljas käsk: AUSTA OMA ISA JA EMA
455. Mida nõuab neljas käsk?
2196-2200, 2247-2248
See nõuab, et austaksime oma vanemaid ja neid, kellele Jumal on meie heaks andnud oma meelevalla.
456. Missugune on perekond Jumala kava kohaselt?
2201-2206, 2249
Perekonna moodustavad abielus ühinenud mees ja naine koos oma lastega. Perekonna lõi ja perekonnale andis põhiolemuse Jumal. Abielu ja perekonna sihiks on kaasade heaolu ning laste soetamine ja kasvatamine. Ühe perekonna liikmed loovad omavahel isiklikud suhted ja esmase vastutuse. Kristuses saab perekonnast kodukirik, sest see on usu, lootuse ja armastuse kogukond.
457. Milline koht on perekonnal ühiskonnas?
2207-2208
Perekond on ühiskonna algrakk ning on seepärast esmane mistahes ühiskondliku võimu tunnustuse suhtes. Perekondlikud väärtused ja põhimõtted moodustavad ühiskondliku elu aluse. Perekonnaelu on sissejuhatus ühiskonnaellu.
458. Mis kohustused on ühiskonnal perekonna ees?
2209-2213, 2250
Ühiskonna kohus on toetada ja kindlustada nii abielu kui perekonda, austades subsidiaarsuse põhimõtet. Avalik võim peab tunnustama, kaitsma ja edendama abielu ja perekonna tõelist loomust, avalikku kõlblust, vanemlikke õigusi ja perede majanduslikku kindlustatust.
459. Mis kohustused on lastel vanemate ees?
2214-2220, 2251
Lapsed võlgnevad vanematele (lapselikult vaga) austuse, tänu, tähelepanu ja kuulekuse. Austades vanemaid ja pidades häid suhteid õdede-vendade vahel, aitavad nad kaasa terve perekonna üldisele kasvamisele kooskõlas ja pühaduses. Täiskasvanud laste kohus on anda oma vanematele materiaalset ja moraalset tuge, kui nad on hädas, haiged, üksinduses või vanad.
460. Mis kohustused on vanematel laste ees?
2221-2231
Osalistena Jumala isaksolemises kannavad vanemad esmavastutust oma laste kasvatamise eest ning on neile ka esimesed usukuulutajad. Nende kohus on armastada ja austada oma lapsi kui isikuid ja Jumala lapsi ning kanda võimalust mööda hoolt nende ihu ja hinge vajaduste eest. Nad peaksid valima lastele sobiva kooli ning andma neile arukat nõu kutse ja eluviisi valikul. Eriliselt on nende ülesandeks laste kasvatamine ristiusus.
461. Kuidas peavad vanemad lapsi ristiusus kasvatama?
2252-2253
Vanemad kasvatavad neid eeskuju, palve, koduse usuõpetuse ning Kiriku elust osavõtmise varal.
462. Kas perekondlikud sidemed on absoluutne hüve?
2232-2233
Perekondlikud sidemed on tähtsad, ent mitte absoluutsed, sest kristlase esmane kutsumus on järgida Kristust ja Teda armastada: „Kes isa ja ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt” (Mt 10:37). Vanemad peaksid rõõmuga toetama oma laste valikut mis tahes viisil Jeesust järgida – ka pühendunud elus või pühas preestriteenistuses.
463. Kuidas tuleb rakendada võimu ühiskonna erinevates valdkondades?
2234-2237, 2254
Võimu tuleb alati rakendada teenimisena, austades põhilisi inimõigusi, õiglast väärtuste hierarhiat, seadusi ning väljajagava õigluse (ld justitia distributiva) ja subsidiaarsuse põhimõtteid. Kõik, kes rakendavad võimu, peaksid seadma kogukonna huvid enda huvidest kõrgemale ning oma otsustes juhinduma tõest Jumala, inimese ja maailma kohta.
464. Mis kohustused on kodanikel võimuorganite ees?
2238-2241, 2255
Need, kes alluvad võimule, peaksid nägema võimu omajates Jumala esindajaid ning tegema nendega lojaalselt koostööd avaliku ja ühiskondliku elu õigeks toimimiseks. See koostöö hõlmab kodumaa-armastust ja -teenimist, valimisõigust ja -kohustust, maksude maksmist, kodumaa kaitsmist ning konstruktiivse kriitika tegemise õigust.
465. Millal on kodanikul keelatud võimuorganitele kuuletuda?
2242-2246, 2256-2257
Kodanikel on kohustus oma südametunnistuse järgi mitte kuuletuda võimuorganite seadustele, mis on vastuolus kõlbluskorra nõuetega: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna” (Ap 5:29).