Piiskopi loengud

 

Viies käsk:  ÄRA TAPA 

 

466. Miks peab austama inimelu? 

2258-2262, 2318-2320

Inimese elu tuleb austada, kuna see on püha. Inimelu vajab algusest peale Jumala loovat tegevust ning see jääb igavesti eriliselt seotuks Loojaga, oma ainsa eesmärgiga. Mitte kellelgi ei ole luba süütut inimest surma saata: see on ränk eksitus inimväärikuse ja Looja pühaduse vastu. „Sa ei tohi tappa süütut ega õiget” (2Ms 23:7). 

 

467. Miks ei ole selle käsuga vastuolus inimeste ja ühiskonna õigustatud kaitsmine?

2263-2265, 2321

Sest valides õigustatud enesekaitse, austatakse enese või teiste õigust elada ega valita tapmist. Mõnede jaoks, kes vastutavad teiste elu eest, võib õigustatud enesekaitse osutuda mitte ainult õiguseks, vaid tõsiseks kohustuseks, mille juures aga ei tohi kasutada ülearust jõudu. 

 

468. Mis on karistuse mõte?

2266

Seadusliku võimuorgani määratud karistuse eesmärgiks on kaotada süüteo läbi tekkinud korratus, kaitsta avalikku korda ja inimeste kindlustunnet ning aidatasüüdlasel ennast parandada. 

 

469. Mis laadi  karistust võib rakendada?

2267

Viies käsk keelab rasked eksimused kõlblusseaduse vastu:

  • otsene ja tahtlik mõrv ning sellele kaasaaitamine;

  • otsene abort – nii eesmärgi kui vahendina – ja sellele kaasaaitamine. Selle patuga kaasneb  sakramendiosadusest eraldamise (ekskommunikatsiooni) karistus. Inimelu  tuleb tingimusteta austada ja puutumatuna kaitsta viljastumise hetkest alates;

  • otsene eutanaasia – vigase, haige või surija elu lõpetamine teoga või vajaliku teo tegematajätmisega;

  • enesetapp ning sellele tahtlik kaasaitamine, sest see on raske patt Jumala, iseenda ja kaasinimese õiglase armastamise vastu. Avaliku pahameele (skandaali) tekitamine võib raskendada enesetapja vastutust, vaimne häiritus ja sügav hirm võivad seda kergendada. 

 

471. Missugused surmaeelsed arstlikud meetmed on lubatud?

2278-2279

Kui konstateeritakse haige peatset surma, ei tohi tema tavalist hooldamist katkestada. Lubatud on kasutada valuvaigisteid, mis ei ole suunatud surmale, ning võib loobuda erakorralistest arstlikest meetmetest, mis ei tõota paranemist. 

 

472. Miks peab ühiskond kaitsma iga loodet?

2273, 2323

Iga inimese võõrandamatu õigus elule viljastumise hetkest alates on tsiviilühiskonna ja tema seadusandluse põhialuseid. Kui riik ei rakenda oma võimu kõigi kodanike ja eriti kõige haavatavamate, sealhulgas sündimata laste õiguste teenistusse, õõnestab ta sellega õigusriigi aluseid. 

 

473. Kuidas hoiduda hukutamast?

2284-2287, 2326

Hukutamise, teiste ahvatlemise kurjale teole, hoiab ära lugupidamine inimese hinge ja ihu vastu. Kes tahtlikult ahvatleb rasket pattu tegema, teeb ise rasket pattu. 

 

474. Mis kohustused on meil oma ihu suhtes?

2288-2291

Meie kohuseks on mõistlik hoolitsus enese ja teiste tervise eest, hoidudes siiski kehakultusest ja igasugustest liialdustest. Samuti tuleb hoiduda 

elu ja tervist tõsiselt kahjustavatest narkootilistest ainetest, aga ka liigsest toidust, alkoholist, tubakast ja arstimite tarbimisest.

 

475. Millal on teaduslikud, meditsiinilised või psühholoogilised eksperimendid inimestega või inimrühmadega kõlbeliselt lubatavad?      

2292-2295

Need on kõlbeliselt lubatavad, kui nad teenivad inimisiku ja ühiskonna hüve tervikuna, seadmata liigselt ohtu asjaosaliste elu, nende ihulikku ja vaimset tervist. Katsealused peavad olema tingimustest teadlikud ja nendega nõus. 

 

476. Kas elundite siirdamine ja doonorlus enne ja pärast surma on lubatav?

2296

Siirdamine on kõlbeliselt vastuvõetav doonori nõusolekul ja kui see pole talle liigselt ohtlik. Elundi pärandamise õilsa teo puhul tuleb veenduda, et loovutaja on enne elundi eemaldamist tõesti surnud. 

 

477. Missugused teod on vastuolus kehalise puutumatuse austamisega?

2297-2298

Need on inimrööv ja pantvangiks võtmine, terrorism, piinamine, vägivald ja sundsteriliseerimine. Kehaosade amputeerimine või vigastamine on kõlbeliselt lubatav ainult üheselt terapeutilistel põhjustel. 

 

478. Kuidas tuleb hoolitseda surijate eest?

2299

Surijal on õigus maise elu väärikatele viimsetele hetkedele, eelkõige eestpalvete ja sakramentide abile, mis valmistavad teda ette kohtumiseks elava Jumalaga. 

 

479. Kuidas tuleb käituda surnukehaga?

2300-2301

Lahkunu surnukeha tuleb kohelda armastuse ja austusega. Tuhastamine on lubatud, kui sellega ei taheta näidata, et eitatakse usku ihu ülestõusmisesse. 

 

480. Mida nõuab Issand igalt inimeselt selles, mis puutub rahusse? 

2302-2303, 2330

Issand kuulutas: „Õndsad on rahutegijad” (Mt 5:9). Ta kutsus üles südamerahule ja mõistis hukka kõlblusvastase viha, mis on soov maksta kätte kogetud ülekohtu eest, ning vaenamise, mis kavatseb kurja kaasinimese vastu. Kui need hoiakud on olulise tähtsusega asjade puhul tahtlikud ja nendega sisimas nõustutakse, on nad rasked patud armastuse vastu. 

 

481. Mis on rahu selles maailmas?

2304-2305

Rahu maailmas, mis on vajalik inimelu austamise ja arenemise pärast, ei tähenda üksnes sõja puudumist või vaenupoolte jõutasakaalu. Rahu on „korrast lähtuv rahu” (ld tranquillitas ordinis – püha Augustinus), „õigluse vili” (Js 32:17) ja armastuse tulemus. Maapealne rahu on Kristuse rahu kuju ja vili.  

 

482.  Mida on vaja teha rahu heaks maailmas?

2304-2306

Rahu maailmas nõuab inimeste hüvede õiglast jagamist ja kaitsmist, vaba suhtlemist inimeste vahel, üksikisiku ja rahvaste väärikuse austamist, õigluse ja vennalike suhete pidevat viljelemist. 

 

483.  Millal on relvajõu kasutamine kõlbeliselt lubatav?

2307-2309

Relvajõu kasutamine on moraalselt õigustatud, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

  •  ründaja poolt põhjustatav kannatus on kauakestev, raske ja kindel;

  •  on ilmnenud, et kõigist muudest rahumeelsetest vahenditest pole kasu;

  •  väljavaated edule on hästi põhjendatud;

  •  relvajõu kasutamine ei tohi põhjustada suuremat kurja kui see, mida likvideerima asuti, eriti arvestades tänapäeva massihävitusrelvade võimsust. 

 

484. Kelle kohustus on sõjaohu korral läbi kaaluda, kas need tingimused on täidetud?

2309-2311

See kohustus on arukat hinnangut andvatel valitsusjuhtidel, kellel on ka õigus kohustada kodanikke oma riiki kaitsma. Erandiks sellest kohustusest on isiklik õigus südametunnistuse alusel keelduda, kuid sel juhul tuleb kohustust täita ühiskonda mõnel muul viisil teenides. 

 

485. Milliseid nõudeid esitab kõlblusseadus sõjaolukorras?

2312-2314, 2328

Kõlblusseadus kehtib ka sõjaolukorras ning nõuab tsiviilelanikkonna, haavatud sõdurite ja sõjavangide inimlikku kohtlemist. Tahtlik tegu rahvusvahelise õiguse vastu nagu ka selle teostamiseks antud  käsk on kuritegu, mida ei õigusta pimeda kuuletumise argument. Massiline hukkamine, samuti mõne rahva või etnilise grupi hävitamine on üliraske kuritegu. Iga inimene on kõlbeliselt kohustatud keelduma sellist kuritegu nõudva käsu täitmisest. 

 

486. Mida peab tegema, et vältida sõda?

2315-1217, 2327-2330

Kurja ja ebaõigluse tõttu, mida sõda kaasa toob, peame tegema kõik, mis on mõistlikult võimalik, et seda vältida. Sel põhjusel on eriti tähtis vältida:

  • relvade kogumist ja müüki väljaspool võimuorganite korraldusi;

  • igat laadi majanduslikku ja ühiskondlikku ebaõiglust;

  • etnilist ja religioosset diskrimineerimist;

  • kadedust, usaldamatust, ülbust ja kättemaksuvaimu.

Kõik, mida tehakse nende ja teiste ebakõlade kõrvaldamiseks, aitab edendada rahu ja hoida ära sõda.