Piiskopi loengud

Seitsmes käsk:  ÄRA VARASTA 

503. Millest räägib seitsmes käsk?

2401-2402

See käsib austada varade määratust üleüldiseks otstarbeks ja nende õiglast jaotamist, nende eraomandit, ning austada inimesi, nende vara ja loodu puutumatust. Kirik näeb selles käsus ka oma sotsiaaldoktriini alust, mis hõlmab õiget käitumisviisi majandus-, ühiskonna- ja poliitilises elus, inimese õigust ja kohustust töötada, rahvusvahelist õiglust ja solidaarsust ning vaeste armastamist. 

504. Mis tingimustel on olemas õigus eraomandile?

2403, 2452

Õigus eraomandile on olemas eeldusel, et omand on hangitud või saadud õiglasel viisil ning et varade üleüldine otstarve – rahuldada kõikide põhivajadused – jääb esikohale. 

505. Mis on eraomandi otstarve?

2404-2406

Eraomandi otstarve on tagada üksikisiku vabadus ja väärikus, võimaldades tal rahuldada nii temast sõltuvate kui ka teiste inimeste põhivajadusi. 

506. Mida nõuab seitsmes käsk?

2407-2415, 2450-2451

Seitsmes käsk nõuab teistele kuuluvate hüvede austamist õigluse ja armastuse, mõõdukuse ja solidaarsuse praktiseerimise alusel. Eriti nõuab see seda, et peetaks kinni antud lubadustest ja sõlmitud kokkulepetest; et toimepandud ülekohus hüvitataks ja varastatud asjad tagastataks; et austataks loodu puutumatust, kasutades maapõue-, taime- ja loomavarusid arukalt ja mõõdukalt, pidades eelkõige silmas väljasuremisohus liike. 

507. Mis hoiak peaks inimestel olema loomade suhtes?

2418, 2456-2457

Loomi – Jumala loomingut – tuleb kohelda heatahtlikult, hoidudes nii liialdavast armastusest kui ka hoolimatust kohtlemisest, eriti teaduslikes eksperimentides, mis ületavad mõistlikke piire ning põhjustavad loomadele asjatut piina. 

508. Mida keelab seitsmes käsk? 

2408-2414, 2453-2455

Kõigepealt keelab see käsk varguse, s.t võõra vara võtmise või kasutamise omaniku mõistliku tahte vastaselt. See võib toimuda ka ebaõiglase töötasu maksmisega, hindadega spekuleerimisega saavutamaks kasu teiste arvel, maksutõendite ja arvete võltsimisega. See käsk ei luba äri- ja maksupettust, era- või avaliku omandi tahtlikku rikkumist. Keelatud on ka liigkasuvõtmine, korruptsioon, ühisvara kasutamine isiklikes huvides, meelega lohakalt tehtud töö ning pillamine. 

509. Mida sisaldab Kiriku sotsiaaldoktriin? 

2419-2423

Kiriku sotsiaaldoktriin on inimese väärikust ja ühiskondlikkust puudutavate evangeelsete tõdede loomulik edasiarendus, mis pakub lähtealuseid järelemõtlemiseks, kriteeriumeid hindamiseks ning tegevuse norme ja juhiseid. 

510. Millal sekkub Kirik ühiskonnaellu?

2420, 2458

Kirik sekkub kõlbelise hinnangu andmisega majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes siis, kui seda nõuavad põhilised inimõigused, ühine hüve või hingede päästmine. 

511. Kuidas kujundada ühiskonna- ja majanduselu?

2426, 2459

Seda tuleb kujundada valdkonnaomaste meetodite järgi kõlbluskorra ja ühiskondliku õigluse piires, nii et see teeniks inimest ja ühiskonda täies ulatuses. Ühiskonna- ja majanduselu tegija, kese ja eesmärk peab olema inimene. 

512. Mis on Kiriku sotsiaaldoktriiniga vastuolus?

2424-2425

Kiriku sotsiaaldoktriiniga on vastuolus ühiskondlikud ja majanduslikud süsteemid, mis toovad ohvriks inimese põhiõigused või mis teevad kasumist ainsa normi ja lõppeesmärgi. Seepärast lükkab Kirik tagasi ideoloogiad, mida kaasajal seostatakse kommunismiga või sotsialismi ateistlike ja totalitaarsete vormidega. Kuid kapitalismi praktikas lükkab Kirik samuti tagasi enesekeskse individualismi ning turuseaduste absoluutse ülimuslikkuse inimtöö suhtes. 

513. Mis tähendus on tööl?

2427-2428, 2460-2461

Töö on ühtaegu kohustus ja õigus, mille kaudu inimesed teevad koostööd Loojaga. Hoolsalt ja oskuslikult tehtud tööga teostame oma loomusesse kuuluva potentsiaali, austame Loojalt saadud andeid, kanname hoolt iseenda ja oma pere eest ning teenime kogu ühiskonda. Jumala armu abiga võib töö meid ka pühitseda ning saada koostööks Kristusega teiste päästmiseks. 

514.  Missugust tööd on õigus saada igaühel?

2429-2430, 2433-2434

Igaühel peab olema võimalik teha kindlat ja ausat tööd ilma diskrimineerimiseta ning pidades aus  õiglast tasumist ning vaba majanduslikku algatust. 

515. Mis vastutus on riigil töö osas?

2431, 2433

Riigi roll on tagada isikuvabaduse ja eraomandi kaitse, rahakursi stabiilsus ja avalike teenuste toimimine. Riik peab ka jälgima ja suunama inimõiguste järgimist majanduselus. Võimaluse piires peab riik aitama kodanikel tööd leida. 

516. Mis on ärijuhtide ülesanne? 

2432

Ärijuhid vastutavad oma tegevuse majanduslike ja keskkonnatagajärgede eest. Nad peavad võtma arvesse inimeste heaolu, mitte ainult kasumi kasvu, kuigi ka kasum on vajalik investeeringute, ettevõtte tuleviku, tööhõive ja majanduselu arenemise tagamiseks. 

517. Mis on töötajate kohustused? 

2435-2436

Nad peavad tegema tööd südametunnistusega, oskuslikult ja pühendunult, püüdes mis tahes vastuolusid lahendada dialoogi abil. Vägivallavabale streigile minek on kõlbeliselt lubatav, kui see osutub vajalikuks hüvede õiglase jaotamise saavutamiseks ning võtab arvesse ühist hüve. 

518. Kuidas saavutada õiglust ja solidaarsust rahvusvahelistes suhetes?

2437-2441

Rahvusvahelisel tasandil peavad kõik riigid ja institutsioonid järgima solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid, et välja juurida või vähemalt leevendada vaesust, ressursside ja majandusliku potentsiaali ebavõrdsust, majanduslikku ja sotsiaalset ülekohut, inimeste ekspluateerimist, vaeste riikide võlakoorma kuhjumist ning rikutud mehhanisme, mis pärsivad vähem edasijõudnud riikide arengut. 

519. Mil viisil võtavad kristlased osa poliitilisest ja ühiskondlikust elust?

2442

Ilmikutest usklikud osalevad otseselt poliitilises ja ühiskondlikus elus, hingestades ajalikku reaalsust kristliku vaimuga ning tehes koostööd kõigi tõeliste Evangeeliumi tunnistajate ning rahu ja õigluse eest seisjatega.

520.  Millest saab innustust vaeste armastamine?

2443-2449, 2462-2463

Vaeseid armastama innustavad evangeeliumi õndsakskiitmised* ja Jeesuse eeskuju, kellel olid vaesed alati südamel: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!” (Mt 25:40). Armastus vaeste vastu näitab ennast võitlusena niihästi ainelise kui ka kultuurilise, kõlbelise ja usulise vaesuse vastu. Vaimsed ja ihulikud halastusteod ning paljud heategevusasutused, mis on loodud sajandite jooksul, näitavad selgesti, et Jeesuse järgijatele on vaeste eriline armastamine  tüüpiline joon. 

*Mt 5, 2-22 

Kaheksas käsk:  ÄRA TUNNISTA VALET OMA LIGIMESE VASTU 

521. Milleks kohustab inimest tõde?

2464-2470, 2505

Kõik on kutsutud siirusele ja tõemeelele nii sõnas kui teos. Kõik on kohustatud tõde otsima, selle omaks võtma ja korraldama kogu oma elu tõe nõudmiste kohaselt. Kogu Jumala tõde on saanud ilmsiks Jeesuses Kristuses: Tema on Tõde ise. Need, kes Teda järgivad, elavad tõe Vaimus ning hoiduvad kahekeelsusest, valskusest ja silmakirjalikkusest. 

522. Kuidas anda tunnistust tõe kohta?

2471-2474, 2505-2506

Kristlane peab tunnistama Evangeeliumi tõde kõikjal oma tegevuses, nii avalikus kui ka eraelus ning vajaduse korral Evangeeliumi eest ka elu andma. Märtrisurm on ülim tunnistus usutõele. 

523. Mida keelab kaheksas käsk? 

2475-2487, 2507-2509

Kaheksas käsk keelab:

• tunnistada või vanduda valet ja valetada; eksimuse raskus oleneb tõest, mida moonutatakse, asjaoludest, valetaja kavatsustest ning kahjust, mida vale kannatajatele põhjustab;

• põhjuseta hukka mõista, taga rääkida, levitada laimu või kuulujutte, mis riivavad või rikuvad head nime ja au, millele igal inimesel on õigus;

• libekeelsuse, pugemise, onupojapoliitika, eriti kui see on suunatud raskele patule või põhjendamatute eeliste saavutamisele.

Patt tõe vastu nõuab hüvitust, kui see on põhjustanud teistele kahju. 

524. Mida nõuab kaheksas käsk?

2488-2492, 2510-2511

Kaheksas käsk nõuab tõe austamist, mida saadab armastusest kantud kaalutlusoskus:

• teabelevis, kus tuleb silmas pidada nii era- kui ühishüve, eraelu kaitstust ja skandaaliohtu;

• ametisaladuste pidamisel, välja arvatud erandjuhtudel raske ja olulise põhjuse olemasolul;

• usalduslike saladuste hoidmisel. 

525. Kuidas kasutada teabevahendeid?

2493-2499, 2512

Meedias edastatav teave peab teenima ühist hüve. Selle sisu peab vastama tõele ning olema õigluse ja armastuse piires ka ammendav. Edastamisel tuleb olla aus ja asjakohane ning pidada kõrvalekaldumatult kinni kõlblusest, seaduslikkusest ja inimväärikusest. 

526. Mis suhtes on omavahel tõde, ilu ja sakraalne kunst?

2500-2503, 2513