Piiskopi loengud

1. ptk  JUMALA ILMUTUS PALVEST 

535. Miks on kõik kutsutud palvetama? 

2566-2567, 2591

Sest Jumal on loomise läbi kõik olendid olematusest ellu kutsunud. Ka pärast pattulangemist jääb inimesele alles võime oma Loojat ära tunda ning igatsus Tema järele, kes on inimese loonud. Kõik usundid, erilisel viisil aga kogu päästmise ajalugu, tunnistavad inimese igatsusest Jumala järele. Siiski on eelkõige Jumal ise see, kes lakkamatult tõmbab inimest endaga müstilisse kokkupuutesse palves. 

VANA TESTAMENDI ILMUTUS PALVEST 

536. Kuidas on palvetajale eeskujuks Aabraham?

2568-2573, 2592

Aabraham on palvetaja eeskuju, sest ta „käis Jumala palge ees” (1 Ms 17,1), kuulis ja kuulas Tema sõna. Tema palve oli usuvõitlus, sest ta jäi Jumala sõnapidamisse uskuma ka katsumustes. Pealegi, pärast seda, kui ta võõrustas oma telgis Issandat, kes andis talle seal teada oma kavatsused, söandas ta patuste eest paluda julge veendumusega. 

537. Kuidas palvetas Mooses?

2574-2577, 2593

Moosese palve oli tüüpiline kaemuslik palve: Jumal, kes kutsus teda põlevast põõsast, jäi temaga tihti ja kaua kõnelema „palgest palgesse, nagu mees sõbraga” (2Ms 33:11). Sellest jumalalähedusest ammutas Mooses jõudu oma rahva eest visalt paluda. Nõnda on tema palve eelkujuks meie ainsa vahemehe, Jeesuse Kristuse eestpalvele. 

538. Mis seos on Vanas Testamendis kuninga ja Templi ning palve vahel?

2578-2580, 2594

Jumala rahva palve arenes Jumala eluaseme – alguses Seaduselaeka, seejärel Templi – ümber oma karjaste juhtimise all. Üks neist oli Taavet, kuningas „Jumala südame järgi”: karjane, kes palvetas oma rahva eest. Tema palve oli eeskujuks rahva palvetamisele, sest see hoidis kinni Jumala tõotusest ja oli tulvil armastust Jumala vastu, kes on ainus Kuningas ja Issand. 

539. Mis osa oli palvel prohvetite kuulutuses?

2581-2584, 2595

Prohvetid ammutasid palvest valgust ja väge rahva kutsumiseks usule ja meeleparandusele. Jõudnud Jumalale väga lähedale, kostsid nad oma vendade ja õdede eest ning kuulutasid neile, mida nad Issanda juures nägid ja kuulsid. Prohvetite, Jumala palge otsijate isa oli Eelija. Karmeli mäel pöördus rahvas usku tagasi, kui Jumal Eelija palve peale sekkus: „Vasta mulle, Issand! Vasta mulle!” (1Kn 18:37). 

540. Mis tähtsus on palveelu jaoks psalmidel?

2585-2589, 2596-2597

Psalmid on Vana Testamendi palve tipp: siin saab Jumala sõna inimese palveks. Pühast Vaimust sisendatud psalmides, mille puhul isikliku ja ühise palve element on lahutamatult seotud, lauldakse Looja aulistest tegudest loomises ja õndsusloos. Kristus palvetas psalmidega ja viis need täiuseni. Seepärast jäävad psalmid Kiriku palve oluliseks ja püsivaks osaks, mis sobivad igale inimesele igal pool ja igal ajal. 

PALVE TÄIELIK ILMUTAMINE JA TEOSTUMINE JEESUSES 

541. Kellelt õppis Jeesus palvetamist?

2598-2599

Inimesena õppis Jeesus palvetamist oma Emalt ja juudi pärimusest, kuid Tema palve pärines peidetumast allikast, sest Ta on Jumala igavene Poeg, kelle püha inimloomus pöördub täiuslikus lapsemeelses palves Isa poole. 

542. Millal Jeesus palvetas?

2600-2604, 2620

Evangeelium näitab meile sageli Jeesust palves. Me näeme Teda minemas üksildasse paika palvetama isegi öösiti. Ta palvetab enne otsustavaid hetki enda ja oma apostlite võitlustes. Tegelikult on kogu Jeesuse elu palve, sest Tema armastuse osadus Isaga on katkematu. 

543. Kuidas palvetas Jeesus oma Kannatuse ajal?

2605-2606, 2620

Jeesuse palve Ketsemani aia heitlustes ja Tema viimased sõnad Ristil toovad välja Tema pojaliku palve sügavuse. Jeesus viib täide Isa armastava kavatsuse ning võtab enda kanda kõik inimsoo ängid ning kõik õndsusloo appihüüud ja anumised. Ta esitab need Isale, kes võtab need kuulda ning annab neile kõiki lootusi ületava vastuse, äratades oma Poja surnuist üles. 

544. Kuidas õpetab Jeesus meile palvetamist?  

2607-2614, 2621

Jeesus ei õpeta meile palvetamist mitte üksnes Meie Isa palve abil, vaid ka siis, kui Ta ise palvetab. Nõnda õpetab Ta lisaks sisule ka iga tõelise palve puhul hädavajalikku seesmist hoiakut: südamepuhtust, mis otsib Jumalariiki ja andestab vaenlastele; julget ja lapsemeelset usku, mis läheb kaugemale sellest, mida me tunneme ja mõistame, ning valvsust, mis kaitseb jüngrit kiusatuses. 

545. Miks on meie palve mõjus? 

2615-2616, 2621

Meie palve on mõjus, kuna see on usus ühendatud Jeesuse palvega. Temas muutub kristlik palve  armastuse osaduseks Isaga. Kui me sel viisil esitame oma soovid Jumalale, võetakse meid kuulda: „Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!” (Jh 16:24). 

546. Kuidas palvetas Neitsi Maarja?

2617-2618, 2622, 2674

Neitsi Maarja palvet iseloomustas usk ning enese täielik ja suuremeelne loovutamine Jumalale. Jeesuse Ema on ühtlasi uus Eeva, „kõige elava Ema”. Ta palub Jeesust kõigi inimeste vajaduste eest. 

547. Kas evangeeliumis on olemas Neitsi Maarja palve?

2617, 2622

Lisaks Maarja palvele Galileas Kaana pulmas annab evangeelium meile Maarja ülistuslaulu (ld Magnificat, Lk 1:46-55), mis on Jumalaema ja kogu Kiriku kiituslaul, rõõmus tänutoomine, mis tõuseb vaeste südameist, sest Jumal on nende lootustele vastanud ja oma tõotused teoks teinud. 

PALVE KIRIKU AJASTUL 

548. Kuidas palvetas algristikogudus Jeruusalemmas?

2623-2624

Apostlite tegude raamatu alguses on kirjas, et Jeruusalemma algkoguduse usklikud, keda Püha Vaim palvetama õpetas, „püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes” (Ap 2:42). 

549. Kuidas võtab Püha Vaim osa Kiriku palvest?

2623, 2625

Püha Vaim kui kristliku palve sisemine õpetaja kasvatab Kiriku palveelu ja laseb tal pääseda üha sügavamalt Kristuse sõnulseletamatu saladuse sisekaemusse ja ühendusse sellega. Kristliku palve normiks jäävad apostellikes ja kanoonilistes kirjutistes esitatud palvevormid. 

550. Mis on kristliku palve olemuslikud vormid?

2644

Need on õndsakskiitmine, kummardamine, palumine ning eestpalve, tänu ja ülistus. Kõiki palvevorme sisaldab ja väljendab püha Missa. 

551. Mis on õndsakskiitmine?

2626-2627, 2645

Õndsakskiitmise palve on inimese vastus Jumala andidele: me kiidame Kõigeväelist õndsaks, sest Tema on meid esimesena õnnistanud ja oma andidega täitnud. 

552. Mida tähendab kummardamine?

2628

Kummardamisega tunnistavad inimesed alandlikult, et nad on püha kolmainsa Looja loodud. 

553. Missugused erivormid on palumise palvel?

2629-2633, 2646

See võib olla andekspalumine või alandlikult ja usaldusega mis tahes meile vajaliku vaimse või materiaalse vajaduse pärast palumine. Esimene asi, mida paluda, on siiski Jumalariigi tulemine. 

554. Milles seisneb eestpalve? 

2634-2636, 2647

Eestpalve seisneb kellegi teise eest palumises. See ühendab ja kujundab meie palve sarnaseks Jeesuse palvega, kes koos Isaga kostab kõikide, eriti patuste eest. Eestpalvet tuleb pidada ka vaenlaste eest. 

555. Millal tuuakse Jumalale tänu?

2637-2638, 2648

Kirik tänab Jumalat lakkamatult, eriti püha Missat pühitsedes, milles Kristus annab talle võimaluse koos Temaga Isale tänu tuua. Kristlasele annab iga elusündmus põhjust Jumalat tänada. 

556. Mis on ülistuspalve?

2639-2643, 2649

Ülistus on see palvevorm, mis tunnistab kõige otsesemalt Jumala Jumalaks. See on täiesti omakasupüüdmatu palve: ta toob Jumalale ülistust üksnes Jumala enda pärast ja annab Talle au lihtsalt seepärast, et Tema on. 

2. ptk  PALVEPÄRIMUS 

557. Kui tähtis on Pärimus palveelu jaoks?

2650-2651, 2661

Kirikus õpetab Püha Vaim Jumala lapsi palvetama elava Pärimuse raames. Palvet ei saa taandada spontaanseks sisemise meeleliigutuse puhanguks, vaid sellega käib kaasas sisekaemus, õppimine ja kogetava vaimse reaalsuse mõistmine. 

PALVEALLIKATE JUURES 

558. Mis on kristliku palve allikad?

2652-2660, 2662

Need on Jumala sõna, mis annab meile „Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse” (Fl 3:8); Kiriku liturgia, mis kuulutab, toob kohale ja vahendab päästmise müsteeriumi; jumalikud voorused ning igapäevased elujuhtumid, sest nendes me kohtame Jumalat. 

Issand, ma armastan Sind, ja ainus arm, mida ma Sinu käest palun, on armastada Sind igavesti. Mu Jumal – kui ka mu keel igal silmapilgul ei suuda öelda, et Sind armastan, korraku mu süda seda igal hingetõmbel. (Püha Jean-Marie Vianney, Ars’i küree) 

PALVE TEE 

559. Kas Kirikus on mitmeid palvetamise viise?

2663

Tulenevalt erisugusest ajaloo, ühiskonna ja kultuuri taustast leidub Kirikus erinevaid palvetamisviise. Kiriku Õpetusameti ülesanne on otsustada selle üle, kas need palveviisid vastavad apostlite usu Pärimusele. Hingekarjaste ja usuõpetajate ülesanne on selgitada nende tähendust, mis osutab alati Jeesusele Kristusele. 

560. Kes on meie palve tee?

2664-2669, 2680-2681

Meie palve tee on Kristus, sest palve on küll suunatud Jumal-Isale, ent Temani jõuame üksnes siis, kui palvetame Jeesuse nimel, isegi kui teeme seda vaikimisi. Jeesuse Kristuse inimloomus ongi ainus tee, mida mööda Püha Vaim õpetab meid Isa paluma. Seepärast lõpevad liturgilised palved väljendiga „Jeesuse Kristuse, meie Issanda nimel”. 

561. Mis osa on palves Pühal Vaimul? 

Kuna Püha Vaim on kristliku palve sisemine õpetaja ning meie ise „ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab” (Rm 8:26), siis kutsub Kirik meid Teda igal võimalusel appi hüüdma ja anuma: „Tule, Püha Vaim!” 

562. Kuidas on kristlik palve maarjalik palve?

2673-2679, 2682

Maarja koostöö Püha Vaimu tegevusega oli ainulaadne. Seepärast armastab Kirik palvetada Maarja poole ning Maarjaga, kes on “täiuslik palvetaja”, ning  ülistada ja anuda Issandat koos temaga. Maarja näitab meile kätte “Tee”, kes on tema poeg Jeesus, meie ainus Vahendaja. 

563. Kuidas pöördub Kirik Maarja poole?

2676-2678, 2682

Eelkõige Ingli tervituse (Lk 1:26-38) palvega, milles Kirik küsib Neitsi eestpalvet. Maarjapalved on ka Roosipärg, hümn Akathistos, Paraklees ning suur hulk muid erinevate kristlike pärimuste hümne ja vaimulikke palvelaule. 

PALVETAMISE TEEJUHID 

564. Kuidas on pühakud teejuhiks palve juurde? 

2683-2684, 2692-2693

Pühakud on meile palvetamises eeskujuks. Me palume neil ka kosta meie ja kogu maailma eest Pühima Kolmainsuse ees. Pühakute eestpalved on nende kõrgeim Jumala kavatsuste teenimise viis. Pühade osaduses on nad Kirikus aegade jooksul arendanud erisuguseid vaimsusi, mis õpetavad meid, kuidas palvetada ja palves elada. 

565. Kes saab meid õpetada palvetama?

2685-2690, 2694-2695

Esimene koht palve õppimiseks on kristlik perekond. Eriti soovitab Kirik igapäevast perepalvet, sest see on lastele esmane tunnistus Kiriku palveelust. Ka usuõpetus, palvetamise rühmad ja vaimulik juhtimine on palvetamise kool ja abi. 

566. Millised paigad soodustavad palvetamist?

2691, 2696

Palvetada saab kõikjal, ent kohase paiga valimine ei ole palvetamise puhul vähetähtis asi. Liturgilise ühispalve ja adoratsiooni õige paik on pühakoda. Palvetada aitavad muudki paigad – palvenurk kodus, klooster või palverännupühamu. 

3. ptk  PALVEELU 

567. Millised ajad sobivad palveks?

2697-2698, 2720

Palvetada võib igal ajal, kuid Kirik soovitab usklikele kindlat palverütmi, mis toetaks pidevat palvetamist – hommiku- ja õhtupalve, palve enne ja pärast söömist, tunnipalved, pühapäevane Missa, Roosipärg, kirikupühad. 

Me peame mõtlema Jumalale sagedamini kui hingame. (Nazianzi püha Gregorius) 

568. Mis väljendusviisid on palveelul? 

2699, 2721

Kristlik Pärimus on alles hoidnud kolm palve väljendamise ja palves elamise viisi: suulise, mõtiskleva ja sisekaemusliku palve. Nende kõigi ühine joon on südame keskendumus. 

PALVEVÄLJENDUSED 

569. Mis iseloomustab suulist palvet?

2700-2704, 2722

Suulises palves ühineb keha südame sisemise palvega. Suulise palveta ei tule toime ka kõige sügavaim sisim palve. Igal juhul peab palve lähtuma palvetaja isiklikust usust. Meie Isa palve näol õpetas Jeesus meile suulise palve täiusliku vormi. 

570. Mis on mõtisklev palve (meditatsioon)? 

2705-2708, 2723

Mõtisklev palve on palveline järelemõtlemine, mille lähtekoht on eelkõige Jumala sõna Piiblis. See palveviis rakendab mõistust, kujutlusi, tundmusi ja igatsusi, et süvendada meie usku, pöörata meie südant ning kinnitada meie tahet Kristust järgida. Mõtisklev palve on esimene samm armastuse osaduse poole meie Issandaga. 

571. Mis on sisekaemuslik palve (kontemplatsioon)?

2709-2719,  2724

Sisekaemuslik palve on lihtne pilk Jumalale vaikuses ja armastuses. See on Jumala and, puhta usu hetk, mil palvetaja otsib Kristust, annab end Isa armastava tahte alla ning üleni Püha Vaimu käsutusse. Avila püha Teresa sõnul on sisekaemuslik palve lähim sõbrasuhe, „milles võtame sageli aega, et olla Jumalaga omavahel, teades, et Ta meid armastab”.

PALVEVÕITLUS 

572. Miks on palvetamine võitlus?

2725, 2752

Palve on Jumala armu and, ent eeldab alati meie otsusekindlat vastust, sest palvetaja peab võitlema iseenda, ümbruse ja eelkõige Kiusajaga, kes teeb kõik, mida suudab, et teda palvest eemale eksitada. Palvevõitlus on lahutamatu edenemisest vaimses elus. Me palvetame nagu elame, kuna me elame nagu palvetame. 

573. Mis on vastuväited palvetamise vastu?

2726-2728, 2753

Peale selle, et esineb palju väärkäsitusi palvest, arvavad paljud, et neil pole palveks aega või et palvest pole kasu. Palvetajaid võivad heidutada raskused ja näiline edutus. Nende takistuste ületamiseks läheb tarvis alandlikkust, usaldust ja visadust. 

574. Missuguseid raskusi tuleb ette palvetamisel?

2729-2733, 2754-2755

Üks sagedasemaid raskusi on hajameelsus. See viib meie tähelepanu Jumalalt kõrvale ning võib meile paljastada, kus on meie tegelikud huvid. Siis peame oma südames alandlikult Jumala poole tagasi pöörduma. Sageli ahistab palvet hingeline põud. Selle raskuse ületamine lubab meil jääda usus Issanda juurde ka siis, kui me ei leia sellest mingitki lohutust. Üks vaimulaiskuse vorme, mis tuleneb vähenenud valvsusest ja südame ükskõiksusest, on tüdimus. 

575. Kuidas kinnitada oma lapselikku usaldust?

2734-2741, 2756

Lapseliku usalduse paneb proovile mõte, et meie palveid ei võeta kuulda. Siis tuleb endalt küsida: kas Jumal on tõesti Isa, kelle tahtmist ma püüan täita, või hoopis vahend minu tahtmise täitmiseks. Kui meie palve on ühenduses Jeesuse omaga, siis teame, et Tema annab meile palju enam kui selle või teise kingituse. Me saame Püha Vaimu, kes teeb uueks meie südamed. 

576. Kas palvetada on võimalik kogu aeg?

2742-2745, 2757

Palvetamine on alati võimalik, sest aeg on kristlasele ülestõusnud Kristuse aeg, kes on meie juures „iga päev” (Mt 28, 20). Seepärast on palve ja kristlik elu lahutamatud. 

Alati on võimalik innukalt palvetada – nii turuplatsil, üksi ringi jalutades kui oma poes istudes ostmise ja müümise, koguni toidukeetmise ajal. 

577. Mis on Jeesuse tunnipalve? 

2604, 2746-2751, 2758