Kas Iraanis leidub veel kristlasi? Intervjuu Teherani kaldea-katoliku peapiiskopi Ramzi Garmou'ga.

b_180_180_16777215_00_images_syndmused_2016_ramizigarmou.jpg

Väljaspool Iraani kohtub ta paljudega, kes on üllatunud, et sel maal kristlasi leidub.“Päris islamirevolutsiooni algusest alates on paljud kristlased Iraanist emigreerunud,” ütleb ta ajalehele “Dagen” (“Päev” eesti k). “Sihtpunktiks on olnud USA ja Euroopa, aga minu jaoks ei näita kiriku tugevust liikmete arv. Seda näitab usu kvaliteet ja tunnistus, mida usklikud annavad. Kristus ütleb “ärge kartke”. Me peame olema valgus ja sool ning hoolimata piirangutest, mida kogeme, jääme me Iraani edasi ja oleme tunnistuseks.”

Diasporaa: Peapiiskop liigub palju ringi, tal on väljaspool kodumaad palju “kirikuliikmeid”, kellega tal on side ja keda ta külastab. Umbes 80000 kaldea kristlast elab väljaspool kodumaad Iraaki, Iraani ja Süüriat. Suurim kontingent Euroopas on Rootsi. Seal elab umbes 25000 kaldealast.

“Kuidas neil Euroopas elu on?”
“Need kristlased lahkusid oma kodumaalt, mille elanikkonnast enamus on moslemid. Nad tulid ära, et elada “kristlikes maades”. Aga kui nad siia tulid, said paljud neist šoki. Ettekujutlus, mis nad olid enestele loonud neist “kristlikest maadest”, oli vale kultuur, millega nad kohtusid, ei kogetud olevat kooskõlas kristlusega,” ütleb ta. Näited nagu abort, homoabielu ja teised seadused ja korraldused olid vastuolus sellega, kuidas kaldea põgenikud Piiblit tõlgendasid. “See oli vabadus ilma moraalse kompassi ja väärtusteta.. Eriti kehtis see seksuaalsuse raames. Kõik see hedonism šokeeris orientaalseid kristlasi,” räägib peapiiskop. Paljude jaoks oli algusaeg Euroopas raske. Noortel, ja neil, kes Euroopas üles kasvavad, on kergem kultuuri mõista, ütleb ta. “Isegi, kui me saame omal maal rahu ja vabaduse, pole ma kindel, kas need tulevad tagasi. Ma usun ka, et muuhulgas kaldea kristlased võivad aidata kaasa, et Euroopa jälle kristlikuks teha. Näen selles Jumala plaani, et meie kristlikud vennad võivad saada tugevdatud meie kohalolust siin. Pean ka ütlema, et paljud neist seadustest ja pakkumistest, mis siin Euroopas on – haridus, koolid, tervishoiusüsteem ja eakate hoolekanne – on midagi, mille üle võib heameelt tunda. See kulub ka meie inimestele marjaks ära.”

Poliitika: Varem sellel aastal Iraanis toimunud valimistel said reformimeelsed ja mõõdukad poliitikud kindla võidu nii parlamendis kui ka nn ekspertnõukogus. Neljapäeval (26.05) sai teatavaks, et ultrakonservatiivne ajatolla Ahmad Jannati on valitud Iraani ekspertnõukogu uueks juhiks. See vastutab maa kõrgeima juhi eest ja valib ta järeltulija. 89-aastane šiiapreester on üks vähestest äärmuslikest kandidaatidest, kel õnnestus saada taasvalitud veebruaris - teda peetakse tugevaks läänevastaseks ja ta arvustab teravalt president Hassan Rouhani püüdlust normaliseerida suhet Läänega.

Peapiiskop Garmou loodab, et Iraani rahvas saab mõnedest reformidest kasu. “Põhiseadus Iraanis tunnistab lisaks islamile 3 religiooni: juutlust, kristlust ja zoroastrism. Aga me ei või kuulutada ega pöörata inimesi, kes otsivad üles meie kirikud. Piiride sees saame seega loa seal olla ning tegutseda,” ütleb ta.

Peapiiskop väljendub üsna selgelt, mis on põhjuseks paljudele konfliktidele naabermaades Iraagis ja Süürias. See on USA invasioon Iraaki 2003. aastal. “Muuhulgas saatsid nad laiali iraagi armee. See avas piirid kõiksugu terroristidele.”

Kuidas siis konfliktile lõpp teha? Kas USA peaks end lihtsalt välja tõmbama?
“Ei, aga suhe USA ja Lähis-Ida maade vahel peab olema õiglane. Ei tohi olla nii, et üks osapool kasutab teist oma huvides ära. USA räägib inimõigustest, kuid purustab inimesi,” ütleb ta innukalt.

Faktid:
*kaldea-katoliku kirik on üks katoliku kiriku 23 osakirikust
*kirik järgib kaldea riitust ja kasutab liturgiliste keeltena süüria ja araabia keeli, aga tunnistab paavsti vaimuliku peana
*kaldea-katoliku kirikus on umbkaudu 450000 liiget, peamiselt Iraagis, USAs ja Austraalias.
*kiriku pea on Babüloonia kaldea patriarh, kelle piiskopitool alates 1950.a asub Bagdadis
*praegune patriarh on Emmanuel III Delly


Allikas. Vikipeedia

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

2016.

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Toeta kirikut!

Toeta kirikut vastavalt oma võimalustele ja südametunnistusele.
Ülekanded võib teha:
Rooma-katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudus
a/k EE022200001120059545 

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search