12. septembrist teenib Peeter-Pauli koguduse juures uus preester isa Wodzisław Szczepanik. Siinjuures lühiintervjuu isa Wodekiga (nagu ta palub end kutsuda).
Halastuse aasta on alanud (2016). Millised oleks teie soovitused kristlasele Eestis Halastuse aasta puhul?
Kõige olulisem asi on lihtsalt paremini teada, mis on Jumala halastus. See põhineb eelkõige Piiblil ja eriti oluline on teada Luuka Evangeeliumit halastuse kontekstis. Välja on antud mitmeid häid raamatuid, mida lugeda Halastuse aasta puhul, kuid esile tõstaks püha Johannes Paulus II entsüklikat "Dives in Misericordia". Ainuke probleem on see, et seda pole tõlgitud eesti keelde. Samuti püha Faustina Kowalska "Päevik", mida samuti kahjuks ei ole eesti keeles. (*) Kuid Jumala halastuse ja armu kohalolu on inimestel võimalik kogeda sügavamalt Armulaua ja meeleparanduse sakramendi läbi.
Olete õppinud Roomas. Mida õppisite ja kuidas oli elu Roomas, eriti elades lähedal Rooma Paavstile.
Jaa, ma olen õppinud Roomas ja seda aastatel 2004 – 2009 ja ma ütlen, et see oli tõesti väga imeline aeg! Ma olen saanud sellist armu, et ma olen kohanud kahte paavsti oma elus: püha Johannes Paulus II ja Benedictus XVI, ja esimese matustel ja teise valimise ajal olin samuti Püha Peetruse väljakul kohal. Seda kogemust on raske kirjeldada...
Täpsemalt, ma õppisin Püha Risti Ülikoolis Roomas (2004 alustasin) filosoofiat ja mul on doktorikraad eetikas.
Elu Roomas oli suurepärane (sellised ajaloolised kohad, eriti oluline kristluse poole pealt mõeldes, sõbralikud ja rõõmsad inimest, ja väga palju päikesesära – minu arvates ka maailma köök). Ma väga igatsen seda kõike...
Ma olin õnnelik, et sain elada Iiri Kolledges Roomas. See on oma asukohalt väga lähedal Laterani basiilikale. Ma kohtasin seal palju preestreid erinevatest riikidest (mitte vaid iirlasi!) kellega koos elasime. Ma mõningate preestritega siiani suhtlen tihedalt.
Mida tähendab õppida paavstlikus ülikoolis? Paavstlik ülikool ei ole ainult seminar ja ei ole mõeldud vaid preestritele. Seal õpib ka palju ilmalikke inimesi. Kardinal J. H. Newman on kirjeldanud ülikooli ideed ehk milline peab olema üks õige ülikool. Ta nägi selles idees paavstliku ülikooli ideed.
Ma ei usu siiani, et ma olen olen õppinud Roomas paavstlikus ülikoolis...
Esiteks ma õppisin Lubini ülikoolis Poolas (kus õppis Karol Wojtyla ja andis hiljem loenguid). Ma alustasin oma preesterlust Drohiczyni piiskopkonnas, mis asub Ida-Poolas. Nüüd kui rääkida õpingutest Roomas, mis on mind nii väga palju aidanud, siis seal ma õppisin koos preestritega ja ilmalike õpilastega üle maailma. Rooma näitas mulle kui kitsarinnaline ma olin enne Rooma tulekut. Rooma andis uusi tuttavaid ja inspireerivaid arutelusid õpilaste ja professoritega, see kõik on mu silmaringi avardanud. Ja selle John Henry Newmani ülikooli ideega olen ma täiesti nõus.
Te olete meie koguduses näinud palju noori. Millised on teie soovitused meie koguduste noortetööle.
See on väga paljutõotav Katoliku Kirikule Eestis, et meil on palju noori koguduse juures. Olla siin Tallinnas on minu jaoks täiesti erinev maailm kui ma võrdlen oma preesterlusega Poolas.
Esiteks ma tahaks öelda, et ma väga tahtsin minna missionile Kuubasse! Seda eriti kui 3 piiskopi Kuubalt palus preestreid Poolast Kuubale 2013. aastal. Kohe peale seda, kui see soov mu südames tärkas, ma palusin piiskopilt (Drohiczyn piiskopkonna piiskopil) seda ideed kaaluda. Kuid samal aastal kohtus Drohiczyni piiskop Eesti piiskop Philippe Joudaniga ja peale seda ta palus kaaluda mul minekut Eestisse. Ja nii see juhtuski ja ma olen Tallinnas.
Mind ordineeriti preestriks 2002, enne kui ma Rooma läksin, ajal kui ma töötasin Drohiczyn piiskopkonna koguduse juures. Siis kui tagasi tulin Roomast, ma töötasin taas erinevate koguduste juures Drohiczyn piiskopkonnas. Üks neist oli eriti suur, kus oli 11000 koguduseliiget. Väga suur kogudus ja väga palju imelisi noori inimesi. Ma õpetasin ka kateheesi Katekismusest üldhariduskoolis. Katoliku Katekismus on siiani oluline õpetus koolis noore inimese moraalsel kujunemisteel.
Preestrid Poolas on tihti väga seotud noortetööga, eriti nendega, kes kuuluvad erinevatesse gruppidesse või kogukondadesse koguduste juures. Nad saavad hea koolituse kiriku õpetusest ja Piiblist. Ma arvan, et see on väga oluline: pakkuda noortele võimalust kuuluda kuhugi gruppi või kogukonda, kus sellist päris tõsist koolitust antakse.
Olete olnud vaid mõned kuud Eestis. Millised on esimesed muljed?
Ma tulin 12. septembril. Minu esimene mulje? Ausalt öeldes, mulle meeldib Eesti. Ja ma olen õnnelik, et ma elan vanalinnas, see on tõesti kena.
Kahjuks ma saabusin Eestisse just enne talve ja mul ei ole olnud võimalust näha loodust. Ma arvan, et Eesti pakkub mulle paljut. Ainuke asi, millega ma ikka veel ei ole harjunud on see kohutav ilm ning väga lühikesed päevad.
Ja kuidas eesti keele õppimisega läheb?
Ma käin Multilingua koolis kaks korda nädalas ja siis Toomas Help aitab mind. Ja siis ma õpin palju iseseisvalt vabal ajal. Kohustused täidan inglise keeles ja itaalia keeles. Mulle meeldib eesti keel. Ma ei ole pettunud keeleõppes ja ma sooviks saada rohkem võimalusi rääkida eesti keeles – praktiseerida seda, mitte vaid õppida.
Palun rääkigei oma perekonnast.
Mul on ema Elżbieta ja 2 õde: Bozena ja Ksenia ning 2 venda: Karol ja Krysztof. Üks vendadest, Krysztof, on samuti preester nagu mina ja ta on hetkel misjonäär Sierra Leones. Teistel on omad perekonnad. Kõik nad elavad Varssavi lähedal. Mu isa Edward surid 1999.
Lõpetuseks, palun nimetage mõni naljakas juhtum või asi Eestis, millega olete kokku puutunud.
Niisiis, ma esiteks olen liiga vähe aega Eestis olnud, et nimetada naljakaid asju. Ja see on alati veidi riskantne nii tuua välja naljakaid asju, kui ei tea täpselt, millega sa seisad silmitsi. Kuid ma nimetaks ühte asja. Ma ei tea, aga kui ma tulin Eestisse öeldi kohe ära, et eestlased ei ole rääkimisaltid. Aga ma olen kohanud ühte eestlast, kes rääkis ja rääkis (ma ei ütle tema nime), ta on paar aastat elanud Poolas ning muidugi ta rääkis poola keeles, ja see oli mulle väga suur üllatus, et öeldi, et eestlased ei räägi.