„Armastatud Amazonase piirkond seisab kogu oma hiilguses ja dramaatilisuses maailma ees.“ Nii algab paavst Franciscuse apostellik ekshortatsioon Querida Amazonia, mis avaldati 2020 alguses viimase piiskoppide Sinodi järgselt. Tegemist oli palju poleemikat tekitanud Sinodiga. Kuid selles ekshordatsioonis paavst kutsub usklikke üles leidma võimalusi, kus omavahel rääkida ja tegutseda ühiselt ühise kodu ja ühise hea nimel.
Siinjuures intervjuu Eestis elava misjonäriga Felipe Costaga, kus palusime veidi lähemalt kommenteerida Querida Amazonia teemat, sest ta on Eestisse tulnud just Amazonase piirkonnast ja oskab meile veidi selgitada selle piirkonna olemust.
1. Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku ekshordatsiooni Amazonase teemal. Teie olete sealt Amazonase piirkonnas tulnud. Kirjeldage seda piirkonda kust teie tulite? Mille eest võitleb Amazonas?
Minu kodulinn on Amazoni vihmametsade südames asuv, paljude tööstuste ja enam kui 2 miljoni elanikuga suurlinn, Manaus. Amazon on peaaegu mandriosa, nii et seda piirkonda ja selle probleemid on keeruline mõne reaga kirjeldada. Umbes 80% on metsaga kaetud ja suurem osa elanikkonnast on koondunud suurlinnadesse, kusjuures suurlinnade probleemid rõhutab planeerimata ja kiire kasv, kuna maapiirkondade inimesed rändasid nendesse linnadesse paremate elutingimuste otsimiseks. Elanikkonnast elab endiselt suur osa raskesti ligipääsevates piirkondades, kuna enamik linnu ühendavad ainult jõed, seal võib näha eriti suurt ebakindlust, näiteks asju, mida peame enesestmõistetavaks, nagu puhas vesi ja internetiühendus, pole nendele kättesaadavad. Piirkonnas elavad põlisrahvad, kellel on omad kombed ja traditsioonid ning, mis tavaliselt hõivavad suure osa maast, mille vaidlustavad inimesed, kes soovivad territooriumi ja selle ressursse uurida. Teine suur probleem on narkokaubandus ja kogu sellega seotud vägivald, kuna piirkonnas veetakse narkootikume eriti Colombiast, et neid levitada Brasiilias ja teistes riikides. Piirkonnal on oma rikkus ja see tekitab huve mitmelt poolt. Samuti on metsade hävitamise probleem, kuid minu arvates ei ole see nii kohutav, nagu meedia soovib esitada, ja kindlasti pole see piirkonna peamine probleem. Religioosse poole pealt näeme katoliku kiriku vähenevat kohalolekut, kuna paljud protestantlikud konfessioonid täidavad tühimiku ja muutuvad üha populaarsemaks.
2. Miks on Amazonase teema on nii palju pingeid tekitanud? Teie arvates?
Üldiselt ma arvan, et see tekitas ainult pingeid, sest Sinodit kasutati kiriku sees progressiivse tegevuskava edendamiseks. Pinget tekitasid teemad, et kas lubada preestritel abielluda või küsimus naiste ordineerimisest.
3. Kui kaua olete Eestis elanud? Mis on teie mission Eestis?
Sellel aastal täitub meil Jaanipäeval 5 aastat. Meie missioon on sama, mis kõigil kristlastel - elada oma ristimist, pöörduda, anda endast kõik, et täita Jumala tahet oma elus, kõndides Tema poole ja püüdes aidata teisi, oma poja Jeesuse kaudu, Jumalat ja tema armastust tunda Tema Poja Kristuse läbi. Meie üleskutse on elada Eesti ühiskonnas kristliku perekonnana, Issanda tööriistadena, lootes, et tänu meie väikesele tänutähele kõigele, mida Ta on teinud, ja teeb meie heaks jätkuvalt tööd, saab ta oma tööd teha. See kehtib ka teiste siinsete perede kohta Eestis ja ka paljude teiste kohta kogu maailmas.
4. Kas olete seda paavsti dokumenti lugenud? Mida just eestlastel tasuks sellest õppida? Kuidas eestlased saaks Amazonase jätkusuutlikku arengut aidata?
Jah, ja ma peaksin tunnistama, et see polnud minu jaoks lihtne dokument. Üldiselt väljendab see paavsti soove või, nagu ta ütleb, oma unistusi paremate elutingimuste tagamiseks piirkonnas, looduse ja kultuuri säilitamiseks, uueks evangelisatsiooniks, mis üritaks jäädvustada selles piirkonnas elavate põliselanike häid külgi. Arvan, et teatud viisil jagavad eestlased ka samu looduse säilitamise väärtusi ja lugupidamist heade asjade vastu, mida nende kultuuril pakkuda on, nii et ma arvan, et eestlased võivad paavsti suhtes hakata empaatiat tundma kui inimest, kes kuidagi jagab sarnaseid väärtusi.
Viimane küsimus on natuke keerulisem vastata. Ma ütleksin, et Eesti on jõudnud märkimisväärsele tehnoloogia- ja haridusarengu tasemele, mida paljud maailma piirkonnad, sealhulgas Amazonase, pole kaugeltki saavutanud. Usun, et iga algatus, mis edendab haridust ja majandustegevust ilma loodusvarade irratsionaalse uurimiseta, on teretulnud.
5. Paavst ütleb, et Amazonas on pigem kultuuridevaheline kohtumine kui suletud „pärismaisus“. Kommenteerige seda!
Ma ütleksin, et Brasiilia on üldiselt riik, mis hõlmab teisi kultuure. Oleme maailmas kõige paremini mistsegeneeritud inimesed ja see kajastub meie kultuuris, meie keeles jne. Kuid see omadus on kahe teraga mõõk, sest tihti me võime teiste kultuuride huvitavaid külge omaks võtta, kuid me võime omaks võtta ka negatiivsed omadused. Tsiteerin püha Paulust, kui ta kirjutas tessalooniklastele "katsuge läbi kõik, pidage kinni heast" (Ts 5, 21). Peame hindama ja väärtustama seda, mis on hea meie oma kultuuris, sulgemata end viisil, mis ei võimalda meil tunnistada ja absorbeerida teistest head, ilusat ja tõelist, mida ignoreerime.