Viimasel ajal on tekkinud ühiskonnas huvi kristliku õpetuse vastu homoseksuaalsusest. Katoliku Kiriku õpetus sel teemal on hästi tuntud, aga võib olla on kasulik seda meelde tuletada Katoliku Kiriku Katekismuse tekstidega.
2333. Iga inimene, olgu mees või naine, peab oma soolisust tunnistama ja selle vastu võtma. Kehaline, moraalne ja vaimne erinevus ja vastastikune üksteise täiendamine on abielu varad ning seatud perekonnaelu arenguks. Abielupaari ja ühiskonna harmoonia olenevad osaliselt sellest, kuidas elatakse mehe ja naise vahel vastastikulisust, puudust ja vastastikust abistamist. /1603/
2357. Homoseksuaalsed on meeste ja naiste suhted, kus sugulises mõttes eranditult või suurel määral tuntakse tõmmet samasooliste vastu. Homoseksuaalsust esineb erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides väga mitmekesistes vormides. Tema psüühiline põhjus on veel suures osas selgusetu. Toetudes Pühakirjale, mis nimetab seda rängaks eksimuseks (vrdl. Gen. 19, 1-3; Room. 1, 24-27; 1. Kor. 6, 10; 1. Tim. 1, 10), on kiriklik pärimus seletanud, "et homoseksuaalsed teod on iseeneses korravastased" (Usukongregatsioon, seletus "Persona humana"8). Nad rikuvad loomulikku seadust. Nad välistavad suguaktis elu edasiandmist. Nad ei teki affektiivsest ning seksuaalsest üksteise täiendamisest. Neid ei saa kunagi heaks kiita. /2333/
2358. Nende meeste ja naiste arv kellel on homoseksuaalsed kalduvused ei ole väike. Nad ei ole neid kalduvusi – mis on objektiivselt korravastased- ise valinud: enamikule nende seast on see katsumuseks. Neid tuleb kohelda aukartuse ja kaastundega . Tuleb hoiduda neid mingil moel ebaõiglaselt tagaplaanile surumisest. Ka need inimesed on kutsutud oma elus täitma Jumala tahet ning juhul, kui nad on kristlased, kellele nende kalduvusest võib raskusi tekkida, tuleb neil ühineda Kristuse ristiohvriga.