Põhiküsimuse üle mõtisklemisel võivad olla abiks järgmised teemad. Need toovad välja mõned sinodaalsuse olulised aspektid ja neid võib kasutada mõttevahetuse ja dialoogi lähtepunktina.
1. TEEKAASLASED
Kirikus ja ühiskonnas oleme kõrvuti samal teel.
Kes on teie kohalikus kirikus need, kes on ühisel teekonnal? Kui me ütleme „meie kirik”, siis kes on selle osa? Kes palub meil koos teel olla? Kes on teekaaslased, sealhulgas väljaspool kirikuala? Millised isikud või rühmad jäetakse avalikult või ka varjatult kõrvale?
2. KUULAMINE
Kuulamine on esimene samm, kuid see nõuab avatud meelt ja südant, ilma eelarvamusteta.
Keda on meie konkreetsel kirikul vaja kuulata? Kuidas kuulatakse ilmikuid, eriti noori ja naisi? Kuidas me kaasame pühitsetud meeste ja naiste panuse? Milline koht on vähemuste, kõrvalejäetute ja tõrjutute häälel? Kas tunneme ära eelarvamused ja stereotüübid, mis takistavad meid kuulamast? Kuidas me kuulame ühiskondlikku ja kultuurilist konteksti, milles me elame?
3. JULGELT RÄÄKIMINE
Kõik on kutsutud rääkima julgelt ja avatult, see tähendab vabaduses, tões ja armastuses.
Kuidas edendame kogukonnas ja selle organisatsioonides vaba ja siirast suhtlusstiili, ilma kahepalgelisuse ja omakasupüüdlikkuseta? Ja seoses ühiskonnaga, mille osa me oleme? Millal ja kuidas me suudame öelda, mis on meie jaoks oluline? Kuidas toimib suhe meediaga (mitte ainult katoliku meediaga)? Kes räägib kristliku kogukonna nimel ja kuidas ta valitakse?
4. PÜHITSEMINE
Ühine teekond on võimalik ainult siis, kui see põhineb Sõna ühisel kuulamisel ja Armulaua pühitsemisel.
Kuidas palve ja liturgia pühitsemine meie ühist teekonda inspireerivad ja suunavad? Kuidas need inspireerivad kõige olulisemaid otsuseid? Kuidas edendame kõigi ustavate aktiivset osalemist liturgias ja pühitsusfunktsiooni täitmisel? Millist ruumi antakse lugeja ja altariteenri teenistustele?
5. KAASVASTUTAMINE MISSIOONIS
Sinodaalsus teenib Kiriku missiooni, milles on kutsutud osalema kõik tema liikmed.
Kuna me kõik oleme misjonijüngrid, siis kuidas kutsutakse iga ristitud inimest missiooni peategelaseks? Kuidas toetab kogukond oma liikmeid, kes on pühendunud ühiskonnas teenimisele (ühiskondlik ja poliitiline pühendumine, teadusuuringud ja õpetamine, sotsiaalse õigluse edendamine, inimõiguste kaitse ja ühise kodu eest hoolitsemine jne)? Kuidas aitate neil täita neid kohustusi missioonile toetudes? Kuidas tehakse otsuseid missiooniga seotud valikute kohta ja kes selles osaleb? Kuidas integreeritakse ja kohandatakse sinodaalsel viisil erinevaid traditsioone, mis moodustavad paljude, eriti idamaade kirikute pärandi, pidades silmas tõhusat kristlikku tunnistust? Kuidas toimib koostöö piirkondades, kus on erinevad sui iuris kirikud?
6. DIALOOG KIRIKUS JA ÜHISKONNAS
Dialoog on püsivuse tee, mis hõlmab ka vaikust ja kannatusi, kuid mis on võimeline koguma inimeste ja rahvaste kogemusi.
Millised on dialoogi kohad ja viisid meie kirikus? Kuidas käsitletakse lahknevusi visioonides, konflikte ja raskusi? Kuidas edendame koostööd naaberpiiskopkondadega, piirkonna usukogukondadega ja nende vahel, ilmalike ühenduste ja liikumistega ja nende vahel jne? Millised kogemused dialoogist ja jagatud pühendumusest on meil teiste religioonide usklike ja mitteusklikega? Kuidas peab kirik dialoogi teiste ühiskonna sektoritega ja neist õpib: poliitika, majandus, kultuur, kodanikuühiskond, vaesed…?
7. TEISTE KRISTLIKE KONFESSIOONIDEGA
Dialoogil erinevate kristlike konfessioonidega, mida ühendab üks ristimine, on sinodaalsel teekonnal eriline koht.
Millised suhted on meil teiste kristlike konfessioonide vendade ja õdedega? Milliseid valdkondi need puudutavad? Milliseid vilju oleme sellest ühisest teekonnast saanud? Millised on raskused?
8. AUTORITEET JA OSALEMINE
Sinodaalne kirik on kaasav ja kaasvastutav kirik.
Kuidas me tuvastame taotletavad eesmärgid, nende saavutamise viisi ja vajalikud sammud? Millised on meeskonnatöö ja kaasvastutamise tavad? Kuidas edendatakse ilmikute teenimisameteid ja ustavate vastutuse jagamist? Kuidas toimivad sinodaalsed organid konkreetse kiriku tasandil? Kas need on viljakad kogemused?
9. ÄRATUNDMINE JA OTSUSTAMINE
Sinodaalses laadis tehakse otsuseid äratundmise põhjal, mis põhineb konsensusel, mis lähtub ühisest kuulekusest Vaimule.
Milliste protseduuride ja meetoditega me koos äratundmisele jõuame ja otsuseid teeme? Kuidas saab neid parandada? Kuidas edendame otsustamises osalemist hierarhiliselt struktureeritud kogukondades? Kuidas me seome konsultatiivse etapi aruteluga, otsuse tegemise protsessi otsuse vastuvõtmise hetkega? Kuidas ja milliste vahenditega edendame läbipaistvust ja aruandlust?
10. KUJUNEMINE SINODAALSUSES
Ühise teekonna vaimsusest on kutsutud kujunema kasvatuslik põhimõte inimese ja kristlase, perekondade ja kogukondade kujunemisel.
Kuidas me kujundame inimesi, eriti neid, kellel on kristlikus kogukonnas vastutusrollid, et nad suudaksid paremini ühisel teekonnal käia, üksteist kuulates ja dialoogi pidades? Millist kasvatust pakume äratundmise ja autoriteedi rakendamiseks? Millised vahendid aitavad meil mõista meid ümbritseva kultuuri dünaamikat ja selle mõju meie kirikule?