19. märtsil 2021 ilmus katoliiklikus ajakirjas La Civiltà Cattolica (Roomas) artikkel vaktsiinide vastutustundlikust kasutamisest. Carlo Casalone (SJ) artiklit publitseeriti ja viidati paljudes katoliiklikes väljaannetes üle maailma. Kuna tegemist on väga sisuka ning mahuka artikliga, toome siinkohal lugejale välja mõned märkimisväärsed olulised osad artiklist ning alljärgnevalt on loetav inglise keeles ka kogu tekst.
[…] Põhjused, mis on määranud nakkuse leviku ja Covid-19 leviku maailmas, on arvukad, nagu ka tagajärjed, mida tuleb põhjalikult uurida. Vaktsiinid ei ole imerohi, kuid neil on selles protsessis ülioluline ja kiireloomuline roll: nad on viimase kahe sajandi jooksul läbi teinud tohutu arengu, mis on osutunud paljude haiguste jaoks ülitõhusaks. Hinnanguliselt on ajavahemikul 2010–2020 välditud umbes 25 miljonit surmajuhtumit, mis on teiste tervisestrateegiatega võrreldes väga madalate kuludega. [5] Biotehnoloogilisest, meditsiinilisest ja sotsiaalsest vaatenurgast pole need aga lihtsalt tööriistad tänu sellele, kuidas neid tajutakse ja kultuuriliselt esindatakse. […]
[…] Hiljuti on toimunud nn. vaktsiinikõhklemise taaselustamisele. [6] See on üldtuntud nähtus, mis ulatub kergest kõhklusest kuni otsese keeldumiseni (vaktsiinivastased). […] Nagu 14. sajandi katk, 19. sajandi koolera ja 1980. aastatest alates HIV / AIDS, on ka Covid-19 põhjustanud vandenõuteooriaid. Selle õel vari on jõudnud vaktsiinide kasutamiseni. Kuigi tuleb välistada selliste eesmärkide tahtlikukavandamist, tuleb siiski tunnistada, et juhuslikud kõrvalmõjud on õhutanud vaktsiinide kahtlust ja vastuseisu, üheks näiteks on C-hepatiidi levik, mis on seotud süstalde ebaõige kasutamisega Kamerunis. [7] Vaktsiinide teemalises vestluses tuleb seetõttu arvestada mitme aspektiga. Paavst Franciscuse mitu korda korratud avaldus, kutsub meid võtma arvesse vaktsiinide teema erinevaid mõjusid. Järgides paljude oma eelkäijate—Pius VII, Leo XII, Gregorius XVI, Pius IX—käsitletudjoont, kinnitab paavst, et Covid-19 vastu vaktsineerimine on "eetiline võimalus" ja hoiatab "enesetapu denialismi" eest. [8] Eetiline tegevus on mitte ainult õige teabe, vaid ka kahtluste ja hirmude kriitilise uurimise tulemus. Selle juhtumiseks on vaja distantseeruda emotsionaalsetest reaktsioonidest: neid ära tunda, mõista ja uurida, kuhu need viivad, et mitte järgida neid, kui need on eksitavad.... Seetõttu tuleb vaktsiine teiste inimeste hüvede kontekstis vastutustundlikult hinnata. Paavst on selgelt välja toonud, et vaktsineerimine hõlmab aspekte, mis puudutavad igat inimest: "Mängite oma tervisega, aga ka teiste eludega." Pealegi, kui vaadata laiemat vaktsiinide mõju mõõdet, on kõne all ka üldine hüve ja õiglus: „Kui on võimalus haigust ravimiga ravida, peaks see olema kõigile kättesaadav, vastasel juhul tekitab see ebaõiglust” [9]; Ravimi marginaalsust tuleb vältida. [10] "Sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused ülemaailmsel tasandil võivad dikteerida Covid-vastaste vaktsiinide jaotamise järjekorra, kusjuures vaesed on alati rea lõpus". [11] Selle keerulise küsimuse selgitamiseks ja vastuste andmiseks neile, kes küsivad vaktsiinide ohutuse, mõju ja seaduspärasuse kohta, on Püha Tool hiljuti avaldanud kaks märkust, mis käsitlevad erinevaid aspekte (märkus 1, märkus 2).
Märkus 1.
Esimene märkus teatavate anti-Covid-19 vaktsiinide moraalse kasutamise kohta pärineb Usudoktriini Kongregatsioonilt (CDF), kes uurib väga spetsiifilist probleemi vaktsiinide kasutamise kohta ning seda on tehtud juba pikka aega kiriku ringkondades, milleks on vabatahtlikult aborditud loote kudedest eraldatud rakuliinide abil toodetud vaktsiinide kasutamine. [12] Seda probleemi on kasutatud ka varem teiste vaktsiinide puhul: esiteks punetiste vaktsiin, aga ka A-hepatiidi ja marutaudi vastased vaktsiinid. Eelkõige on murettekitav rakuliin (HEK293), mis saadi Hollandis toimunud abordi tagajärjel hangitud neerukoest 1973. aastal, millest ka praegune terav küsimus. … Mõned Covidi vaktsiinid kasutavad sellist bioloogilist materjali vaktsiini valmistamise ühes või mitmes etapis. USA-s ja Euroopas heaks kiidetud vaktsiinid ning mida toodavad Pfizer-BioNTech ja Moderna messenger RNA tehnoloogiaga, ei kasuta selliseid rakuliine tootmiseks, vaid ainult mõningateks kontrolltestideks. [14]
CDF-i märkus kordab juba eelmises juhendis öeldut, kus kõigepealt täpsustati, et vabatahtlikku aborti ei saa õigustada isegi rahvatervisega seotud põhjustel: nii rakuliinide ekstraheerimine vaktsiinide valmistamiseks kui ka nende levitamine ja turustamine on põhimõtteliselt moraalselt ebaseaduslik. Juhendis märgiti siiski, et „tänases üldises pildis on erinev vastutusaste. Tõsised põhjused võivad olla moraalselt proportsionaalsed, et õigustada sellise „bioloogilise materjali” kasutamist.”[15]
Märkus 2.
Viidates praegusele olukorrale, selgitab CDF põhjuseid ja tingimusi, mille kohaselt "on moraalselt vastuvõetav kasutada Covid-19 vaktsiine, mille uurimis- ja tootmisprotsessis on kasutatud katkenud loote rakuliine"
[…] Nagu näeme, on meie moraalne hinnang vabatahtlikule abordile endiselt negatiivne ja on vaja vältida igasugust koososalust (vältides seeläbi skandaali tekitamist), kui otsitakse muid bioloogilisi materjale kasutavaid tootmisviise. Kuid alternatiivide puudumisel ja olukorra tõsiduse tõttu peetakse nende vaktsiinide kasutamist õigustatuks. Ja praeguses olukorras võib kindlasti juhtuda, et alternatiivse vaktsiini valimiseks pole reaalset võimalust, seda nii saadaolevate annuste nappuse kui ka tervishoiusüsteemide kehtestatud piirangute tõttu.
Tegelikult peame meeles pidama, et vaktsineerimiste jaoks vajalik pikk aeg suurendab tõenäosust, et tekivad nakkavamad variandid, mis on surmavamad ja / või olemasolevate vaktsiinide suhtes vastupidavamad. Mida rohkem aega anname viirusele paljunemiseks, seda suurem on mutatsiooni tõenäosus. On tõsi, et SARS-CoV-2 on vähemalt antigeenide seisukohast stabiilsem kui muud viirused (näiteks gripp)…. Siiani tuntud variandid nagu näiteks Suurbritannia, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika tüved on praeguste vaktsiinide suhtes tundlikud. Kuid me ei saa välistada uusi tüvesid, mis ei allu vaktsiinidele.
Seetõttu, nagu rõhutab USA Piiskoppide Konverents, on AstraZeneca aktsepteerimine lubatud nii nagu seda on punetiste vaktsiini kasutamine lubatud [17] Ja Ladina-Ameerika piiskopid on öelnud:„Vaktsineerimist ei saa pidada koostööks kurjaga (näiteks abort), vaid otselt on tegemist elu eest hoolitsemisega.”[18] […]
[…] Väga oluline on kommunikatsiooni tähtsus. See peab olema täielik, läbipaistev, arusaadav ja ajakohane. Siingi on ülesanne nõudlik nii teaduse pakutavate andmete tüübi (alati uuesti vaadatav ja analüüsitud) kui ka selle osas, et kommunikatsiooni ei saa taandada ainult teabele. Vaktsiinide osas on palju vaja objektiivsust riskide hindamisel. […] Tänapäeval omistatakse patsiendile suuremat tähtsust tema suhetes arstiga, mis on kindlasti õigustatud, kuid mitte alati hõlpsasti kalibreeritav. Teiselt poolt on inimsuhetes nii isiklikult kui ka struktureeritud ja institutsionaalses vormis üldine usalduskriis. Paavst Franciscus ütleb selle välja väga lihtsalt: „Ma ei tea, miks keegi ütleb: „ei, vaktsiin on ohtlik.” Kui arstid esitavad teile seda kui midagi, mis võib hästi minna, millel pole erilisi ohte, siis miks mitte seda võtta? ”[26] Lihtne tark argument. Tegelikult märgivad teadlased, et riski tajumine on valdavalt teadvustamatu kognitiivne protsess, mida mõjutab mitte ainult kahju tekkimise tõenäosus, mida võite ohtu sattudes kannatada, vaid ka ennekõike emotsionaalne komponent, mis koosneb kogum tunnetest, nagu hirm, pahameel ja viha. Kuigi kahju tekkimise tõenäosust ohu korral saab objektiivselt arvutada—ja see on ekspertide ülesanne, nagu ütleb paavst—, sõltub emotsionaalne komponent muutujate hulgast. [27] Seetõttu ei piisa loogiliste argumentide ja teaduslike andmete esitamisest biomeditsiinilisel ja statistilisel tasandil: on vaja kaasata emotsionaalne ja suhteline tasand, milles käitumine on juurdunud. Pealegi on väga oluline laialt levinud vastastikuse usalduse õhkkond, mis on tingitud tõsisest ja ausast suhtumisest sotsiaalses kooseksisteerimises.
On esitatud juba mõningaid soovitused spetsifikatsioonide kohta, mida võivad kasutada nii tsiviil- kui ka kiriklikud institutsioonid, kuid oluline on edastada õiget teavet, järgida vastutustundlikku käitumist ning õiglast ja üldist juurdepääsu vaktsiinile. See tuletab meelde praegusel hetkel tehtud otsuste olulisust: kuigi need puudutavad otseseid eesmärke ja ravimeetodeid, võivad need avaldada olulist mõju õiglasemale ühiskonnale, mis toimib kaasavamal ja integreeritumal viisil. Seda meenutatakse ka paavsti viimases entsüklikas Fratelli Tutti (Vennad kõik) ja ka CDF dokumendi märkuse 2 sissejuhatavas lõigus: „Kui vastused piirduvad ainult organisatsioonilise ja operatiivse tasemega, ilma et uuritaks põhjuseid, mis võivad meid tõest ära pöörata, ei saa me kunagi ühiskondlikele ja kogu maailmas toimuvatele muutustele jaole, mida me nii kiiresti vajame.”[29]
Loe artikli “Vaktsiinid: vastutustundlike otsuste tegemine“ täisteksti inglise keeles koos vastavate viidetega:https://www.laciviltacattolica.com/vaccines-making-responsible-decisions/
Viited:
5.Cf. R. Rappuoli – A. Santoni – A. Mantovani, “Vaccines: An achievement of civilization, a human right, our health insurance for the future”, in Journal of Experimental Medicine, vol. 216/1, 2019, 7, in https://doi.org/10.1084/jem.20182160
6.Cf. G. Icardi – S. Schenone, “Aspetti della comunicazione nella storia delle vaccinazioni”, op. cit.; European Center for Disease Prevention and Control, Catalogue of interventions addressing vaccine hesitancy(www.ecdc.europa.eu/catalogue), April 25, 2017; H. Y. Lawrence, Vaccine Rhetorics, Columbus, The Ohio State University Press, 2020.
7.Cf. M. W. Sonderup et al., “Hepatitis C in sub-Saharan Africa: the current status and recommendations for achieving elimination by 2030”, in The Lancet 2 (2017) 910-919.
8.Francis, Intervista al Tg5, January 11, 2020, see www.ansa.it/sito/notizie/cronaca/2021/01/09/il-papa-vaccino-contro-il-covid
9.Id., Speech to the Members of the “Banco Farmaceutico” Foundation, September 19, 2020, in www.vatican.va
10.Ibid.
11.Id., Message for the 55th Day of Social Communications, January 23, 2021.
12.Cf. Congregation for the Doctrine of the Faith, Note on the Morality of the Use of Certain Anti-Covid-19 Vaccines, December 21, 2020. That text cites two earlier Notes published by the Pontifical Academy for Life in 2005 and 2017.
15.Congregation for the Doctrine of the Faith, Dignitas personae. On some questions of bioethics, June 20, 2008, No. 35.
17.United States Conference of Catholic Bishops – Committee on Doctrine and Committee on Pro-Life Activities, Moral Considerations Regarding the New Covid-19 Vaccines, op. Cit., 6.
18.Celam, Vacunas con fetos abortados, October 21, 2020 (https://prensacelam.org/2020/10/21/opinion-vacunas-con-fetos-abortados). Cf. Bishops’ Conference of England and Wales – Department of Social Justice, Covid-19 and Vaccination, December 3, 2020 (www.cbcew.org.uk/home/our-work/health-social-care/coronavirus-guidelines/update-on-covid-19-and-vaccination).
26.Francis, Intervista al Tg5, op. Cit.
27.Cf. D. Fiacchini – N. Damiani – V. Di Buono, “Percezione del rischio nella pratica vaccinale”, in D. Fiacchini et al. (eds), Communicating Vaccines for Public Health, op. cit., 21f; R. Brotherton, Menti sospettose. Perché siamo tutti complottisti, Turin, Bollati Boringhieri, 2017.
29.Note 2, Fratelli tutti, 7.