Austatud Tema Pühadus paavst Franciscus, eminentsid, ekstsellentsid, õed ja vennad, ja eelkõige noored kristlased!
Tänane noorte kohtumine Püha Isa eestvõttel on sama märkimisväärne kui Püha Isa visiit kolme Euroopa miniriiki – Leetu, Lätti ja Eestisse. Rahvaste juurde, kes on läbi ajaloo palju kannatanud, kuid on Jumala armust väärinud eluõigust ja kestma jäänud. Eesti ei ole riik, kus noored igapäevaselt sellisel viisil kirikuid täidavad kui täna Püha Isa kutsel. See ei tähenda, et Eesti noored ei otsiks Jumalat või ei januneks Issanda Jeesuse Kristuse elustavat evangeeliumi. Lihtsalt, Eesti noorte kokkupuude usuküsimustega jõuab sageli nende ellu alles täiskasvanu ikka jõudes iseseisva eluga kaasnevate eksistentsiaalsete küsimuste tekkimisel.
Kuigi Eesti on innovaatika ja infotehnoloogia pilootriik Euroopas, kus teadmistepõhist haridust hinnatakse kõrgemalt kui paljudes muudes paikades, iseloomustab vabas ja tänapäevases Eestis sündinud uusi noorte põlvkondi siiski kahjuks usualane kirjaoskamatus. Vaid mõni protsent kõigist koolinoortest saab koolis teada erinevatest maailma religioonidest, sealhulgas kristlusest. Ometi on kristlus see usk, millega iseloomustame viimase kaheksa sajandi kestel Eestimaad. Oleme andnud oma riigile hellitavalt isegi Maarjamaa nime!
Tänapäeval on moraalsete otsuste ja valikute aluseks head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui ka nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele rajaneb iga noore inimese väärtusmaailm ja minapilt. Ristiusu tõdesid tundma õppides muutuvad aga individualismi ja isikliku kasu kõrval väärtusteks ka üldine heaolu ja ühiskondlik kasu. Kõikide õpetuste seast tõuseb eristuvalt esile just kristluses kuulutatav piirideta ligimesearmastus kõigi, eriti mahajäetute, kõrvaletõugatute, teistsuguste, ka võõraste vastu. Seetõttu on just koolieas saadud teadmised üldisest ligimesearmastusest hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud demokraatliku ja Jumala palgest peegeldunud inimnäolise Euroopa rajamiseks. Uued põlvkonnad noori peavad jätkama samadele kristlikele alustele toetuva ühiskonna ülesehitamist.
Selleks pöördun isiklikult kõigi noorte poole: uurige ja otsige Tõde, mis on kestnud üle ajastute! Seiske oma õiguste eest omandada kallutamata ja erapooletuid usualaseid teadmisi kõikides koolides, mitte ainult erakoolides, kelle esindajad ja mitmed õpilased osalevad ka täna siin kohtumisel.
Ligimesearmastusele, mis on eriomaselt kristlik väljend, keskendunud ühiskonna tänase ja homse päeva eest kanname ühist vastutust vaatamata oma veendumustele. Katoliiklased ja luterlased on seda üheskoos 31. oktoobril 2016. aastal reformatsiooni meenutamise aasta palvusel Lundis neljanda oikumeenilise imperatiivina tunnistanud. Meie kõik, kes me Lundi katedraalis viibisime, tunnistasime: „Luterlased ja katoliiklased peavad üheskoos taasavastama Jeesuse Kristuse evangeeliumi väe meie aja jaoks.”
Seda ühist vastutust meid ümbritsevast keskkonnast hooliva ning ligimest armastava ühiskonna eest kanname me Eestis teadlikult kogu kristlaskonnaga. Õiglasema ja kristlikele väärtustele põhineva ühiskonna nimel teevad eriliselt koostööd Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kõik kristlikud konfessioonid ühiselt.
Oma tervituse lõpetuseks tahan tänada Püha Isa tema erilise tähelepanu eest meie väikese rahva ja eriliselt Eesti noorte vastu! Meenutan kohtumist Teiega, Püha Isa, Vatikanis eelmise aasta detsembris Luterliku Maailmaliidu asepresidendina. Seal kõnelesin ootusärevalt Teie tulevasest visiidist Eestisse. Te ütlesite, Püha Isa, et ka mina palvetaksin nii Teie kui ka käesoleva visiidi õnnestumise eest! Mul on hea meel, et Jumal on meie palvetele vastanud ning tänase päeva tõeks teinud!
Jumal olgu tänatud!
Soli Deo gloria!