Püha Isa paavst Franciscus avaldas apostelliku sõnumi “Näidake üles halastust meie ühisele kodule,” millega Püha Isa kutsub kõiki inimesi, eriti kristlike kogukondi kinnitama oma kutsumust olla kogu loodu peremees, tänama Jumalat selle kõige eest, mille Tema on meie hoolde usaldanud. “On väga julgustav näha, et muret meie planeedi tuleviku pärast jagavad kirikud ja kristlikud kogukonnad teiste religioonidega. Tõesti, viimastel kümnenditel on erinevad vaimulikud juhid teinud arvukalt pingutusi, et pöörata ühiskonna tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad meie planeedi vastutustundetu ärakasutamisega. Siin sooviksin ma äramärkida Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeust, kes on palju rääkinud patust, mis on loodule liigategemine ning on juhtinud tähelepanu moraalsele ja vaimulikule kriisile,” märgib paavst Franciscus kohe oma palvepäeva kirja alguses. „Kristlased või mitte, usklike ja heatahtlike inimestena, peaksime hoidma kokku näidates ülest halastust planeedi Maa kui meie ühise kodu vastu, mis on paik jagamiseks ning osaduseks.“ "Kui kuuled nuttu maailmas, siis kuuled vaeste ja kannatavate inimeste nuttu". "Millises maailmas me soovime elada," küsib paavst Franciscus. Ta kutsub kõiki inimesi teadvusama ülemaailmsest probleemist meie elukeskkonnas.
Loodu ja looduse ning meie ümbritseva elukeskkonna pärast ei muretse Paavst Franciscus esimest korda. 2015. aastal avaldas paavst Franciscus entsüklika „Laudato Si',“ kus Püha Isa pöördus palvega inimkonna poole, et viimane piiraks ja lõpetaks loodu hävitamise. 1. septembril avaldatud paavsti sõnum on sedakorda teine ringkkiri, kus Püha Isa palub vastustustundlikult hoolitseda kõige loodu eest.
Enam pöörab tähelepanu avaldatud kirjas inimtegevuse tagajärgedele ja kliimamuutuste mõjudele. „Globaalne soojenemine jätkub, osaliselt tingitult inimtegevusest. Sellega kaasnevad veelgi tugevamad põuad, üleujutused, põlengud ja ekstreemsed ilmastikunähtused. Kliima muutus aitab kaasa ka südant valutama panevale põgenikekriisile. Kogu maailma vaesed, kes on kõige vähem vastutavad kliimamuutuse eest, on selle poolt kõige haavatavamad ning kanatavad juba selle tagajärgede käes.“
„Südametunnistuse läbikatsumine, kahetsus ning halastavale Isale ülestunnistamine juhib meid tugeva soovini muutuda,“ nendib Franciscus. „See omakorda peab väljenduma konkreetses mõtlemis- ja tegutsemisviisis, mis näitab loodu vastu üle suuremat respekti. Näiteks „püüd hoiduda liigsest paberi ja plastiku kasutamisest, hoolitsedes teiste loodud olendite eest, vähendades veekulu, sorteerides jäätmeid, kasutades ühistransporti või jagades autot, istutades puid, kustutades üleliigsed lambid ning teiste sarnaste tegevuste kaudu“ (Laudato Si’, 211). Me ei tohi mõelda, et need asjad on liiga väiksed, et meie maailma parandada. Need „kutsed headusele, olgugi et peaaegu nähtamatud, kipuvad edasi kanduma“ ja kutsuma üles järgima “prohvetliku ja kontenplatiivset elustiili, mis pole orienteeritud tarbimisele“ (ibid., 212, 222).“
Paavst märgib ringkirjas head meelt 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimalepingut, mis seadis eesmärgiks pidurdada globaalne soojenemine. „Nüüd on valitsused sunnitud austama kohustusi, mis nad endile on võtnud ja majandusettevõtted täitma vastutustundlikult oma osa. Kodanike kohus on hoolitseda, et see juhtuks ning kaasa rääkida veelgi ambitsioonikamate eesmärkide püstitamisele,“ lisab kirikupea.
„Millise maailma me soovime jätta neile, kes tulevad pärast meid, lastele kes praegu on suureks sirgumas“? (Laudato Si’, 160), tuletab Püha Isa lõpetuseks meelde kõigile, et alati on võimalus pöörduda ja paremaks muuta meie ühist kodu. Ta julgustab lugema seda palvekirja ning julgustab pöörduma ning näitama üles halastust nii kaasinimeste kui ka ümbritseva elukkeskonna vastu.
Lähemalt saab lugeda ilmunud paavst Franciscuse tervikteksti Vatikani kodulehelt inglise keeles: Laudato Si.
Eesti keeles on võimalik osta Rooma-Katoliku Kiriku kodulehel.