Kutsume kõiki Eestimaa katoliiklasi Püha Aasta erilisele palverännakule Rooma. See on ainulaadne võimalus külastada paavsti, osaleda pühal missal Peetruse basiilikas ja saada täielik indulgents. Ühinege üheskoos palvesse, vennalikkuse ja usu teekonnal!
Esimene augustiinlasest paavst Leo XIV on pärast paavst Franciscust teine Rooma paavst Ameerikast. 69-aastane Robert Francis Prevost on pärit mandri põhjaosast, kuigi ta veetis aastaid misjonärina Peruus, enne kui ta kaheks järjestikuseks ametiajaks augustiinlaste juhiks valiti.
Esimene augustiinlasest paavst
Rooma uus piiskop sündis 14. septembril 1955 Chicagos Illinoisi osariigis prantsuse ja itaalia päritolu Louis Marius Prevosti ning hispaania päritolu Mildred Martínezi perre. Tal on kaks venda, Louis Martín ja John Joseph.
Ta veetis oma lapsepõlve ja noorukiea perega ning õppis esmalt Augustinuse Isade Minoreminaris ja seejärel Villanova Ülikoolis Pennsylvanias, kus ta 1977. aastal omandas matemaatika kraadi ja õppis ka filosoofiat.
Armsad vennad ja õed Kristuses,
Südamest rõõmustades ja Issandale tänu andes pöördun täna teie poole kogu Kirikut puudutava tähtsa uudisega: meil on uus paavst! Habemus Papam !
Pärast palve ja vaimuliku kaalumise päevi on kardinalide kolleegium Püha Vaimu juhtimisel valinud püha Peetruse järglase, kogu katoliku Kiriku uue karjase, Paavst Leo XIV. Selle uudisega helisesid Püha Peetruse katedraali kellad, ja koos nendega rõõmustas kogu Jumala rahvas.
Me võtame uue paavsti vastu palve ja armastusega. Ükskõik milline on tema päritolu, keel või kultuur, teda valides me valime alati Kristust, sest Kristust on ta kutsutud teenima.
Paavst kannab nüüd suurt vastutust juhtida Kirikut ustavuses Evangeeliumile, ühtsuses ja Kristuse armastuse tunnistamises kogu maailmas. Palugem, et tema teenimine oleks viljakas, tugev usus ja toidetud meie igapäevastest palvetest.
Kutsun teid, armsad vennad ja õed, üles tänama Jumalat selle anni eest ja palvetama meie uue Püha Isa eest: et Püha Vaim annaks talle jõudu, tarkust ja alandlikkust juhtida rahvast, kes on talle usaldatud.
Samuti palun, et igas Eesti katoliku koguduses peetaks lähiajal tänumissa, usaldades paavst Leo XIV alanud pontifikaadi Maarja, Kiriku Ema, kaitse alla.
Kristuse rahus õnnistan teid südamest,
† Philippe Jourdan
Tallinna piiskop
Tallinnas, 8 mail 2025 a.
Ülestõusmine ei ole üksnes suurima lootuse aeg, vaid ka valguse ja nakkava rõõmu periood. Kui Suure Paastu ajal käime koos Kristusega Tema Ristiteel, jagades Tema kannatusi, siis Ülestõusmise ajal on meie kutsumus astuda koos Temaga Valguse Teele (Via Lucis) — eluteele, võidu ja valguse rajale. See küllaltki uus liturgiline praktika (sündinud 20. sajandil) on paljudes paikades maailmas saanud oluliseks osaks Ülestõusmise kogemusest.
Valguse Tee järgib oma ülesehituselt Ristitee eeskuju: see koosneb samuti neljateistkümnest peatusest, kuid keskendub mitte Kristuse kannatustele, vaid Tema Ülestõusmisele — jüngritega kohtumistele, Peetruse andestamisele, Tooma usule, Taevaminemisele. See jumalateenistus täidab südame valgusega ning õpetab meid vaatama elule mitte hirmu ja valu, vaid Kristuse võidu ja armastuse prisma kaudu.
Juba mitmendat aastat järjest saab Valguse Tee Eestis erilise kuju — jalgratastel. Me muudame Via Lucis elavaks rännakuks — rõõmsaks, looduse ja osadusega täidetud teekonnaks. Sest tõeline rõõm ei seisa kunagi paigal!
Kuidas see toimub?
Laupäeval, 31. mail pärast Missat istume sadulasse ja alustame teekonda. Ees ootab ligikaudu 100 kilomeetrit. Ärge muretsege! See pole võidusõit ega maraton, vaid palverännak — koos peatumiste, puhkepauside, vestluste ja vastastikuse toega.
Teekonnal on 14 peatust, igaüks keskendub ühele Ülestõusmise sündmusele. Igas peatuses loeme Evangeeliumi ja lühikese mõtiskluse. Seejärel sõidame vaikuses edasi — mõned minutid, et kuuldu võiks südames kajada. Ja siis võib laulda, vestelda või lihtsalt vaikselt edasi veereda. See kõik on osa palvest.
See ei ole lihtsalt rattasõit. See on usu, liikumise ja sõpruse pidu.
Igal aastal kulgeb rada läbi kaunite paikade: kevadised põllud, metsad, järved. Loodus justkui rõõmustab koos meiega. Peatume puhkuseks, suupisteteks, väikesteks piknikuteks, mängudeks või südamlikeks vestlusteks. Kogu päev kulgeb Evangeeliumi vaimus: rõõm, osadus, lihtsus. Tundub, nagu muutuks tee ise Ülestõusmise tähendamissõnaks.
Kui kellegi jaoks muutub teekond raskeks või kogu distants jääb pikaks — pole muret! Rada kulgeb teises pooles raudtee läheduses, nii et alati on võimalik istuda rongile ja naasta koju, olles läbinud kasvõi osa Valguse Teest.
Kellele?
Kõigile, kes soovivad mitte ainult kuulda Ülestõusmisest, vaid seda ka läbi elada. Neile, kes armastavad palvet, loodust, laulu, kevadtuult ja inimesi. Peredele ja noortele, eakatele ja üksikutele — kõigile, kes tahavad käia koos Kristusega mitte ainult Kirikus, vaid ka põlluteel, metsarajal, teeservas risti juures või jalgrattapeatuses kaskede all.
Nii et... pumbake rehvid täis, kontrollige pidureid, võtke termos kaasa — ja teele, Valguse rajale!
Olgu see päev mitte lihtsalt sõit, vaid tõeline Ülestõusmise kogemus liikumises.
Olgu iga pedaalipööre meeldetuletuseks:
Kristus on tõesti Üles tõusnud!
Ja nüüd sõidame koos Temaga — mööda Valguse Teed, elu poole.
Kohtumiseni stardis!
Registreerimine: