Elava Roosipärja palvegrupp

Mis on Elav Roosipärg?

Elav Roosipärg on enamasti 20 liikmest koosnev palvegrupp, mille iga liige loeb iga päev ühe Roosipärja saladuse. Nii palvetatakse iga päev ühiselt kõik neli Roosipärja osa.

Mida liikmeks olemine tähendab?

  • Elava Roosipärja liikmena võtad endale kohustuse palvetada iga päev üks Roosipärja saladus.
  • Oma saladust võid palvetada endale sobival ajal ja kohas, aga kindlasti tuleb seda teha iga päev, et ühine palve püsiks katkematuna.
  • Sama saladust palvetad kuu aega; järgmisel kuul saad uue saladuse.
  • Esimese saladuse lugeja palvetab ka sissejuhatuse (Mina usun, Meie Isa, 3x Ole tervitatud, Au olgu).
  • Kord kuus toimub palvegrupi kohtumine.
  • Palvegrupist saad igal hetkel nii ajutiselt kui jäädavalt lahkuda. Kindlasti anna sellest teada palvegrupi juhile, et ta saaks leida asendaja ja Elav Roosipärg ei katkeks.

Elava Roosipärja armud

„Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel“ (Mt 18:20).

Elav Roosipärg on eriline kogukondlik palve. Seepärast saavad igale grupiliikmele osaks kõik armud, mis tervele grupile.

Elava Roosipärja privileegid ehk vaimsed hüved:

  • Osaled vaimselt kõigi Elava Roosipärja gruppide palvetes üle maailma.
  • Saad osa Dominiiklaste Ordu vaimsetest hüvedest (roosipärg on eriti seotud dominiiklaste traditsiooniga).
  • Teatud päevadel (kõigepealt neil, mis on seotud pühima Neitsi Maarjaga) ja tingimustel on võimalik saada indulgentsi.
  • Palvetame üksteise, haigete ja lahkunud liikmete eest.
  • Eriti tugev side pühima Neitsi Maarjaga (Roosipärg on palve ja evangeeliumi üle mõtisklemise vaimne kool).

Elava Roosipärja lugu

Elava Roosipärja asutas Lyonist pärit õnnis Pauline-Marie Jaricot (1799-1862), kes pühendas kogu oma elu usu elavdamisele ja misjonäride toetamisele sügava sekulariseerumise ajastu Prantsusmaal.

  1. aastal tuli Pauline ideele luua palvegrupp, nii-öelda Elav Roosipärg, mis moodustuks päris inimestest ning oleks nagu tõeline headuse armee, andes igale katoliiklasele võimaluse võtta hetk päevas, et lugeda Roosipärga ja saada sellega seotud armusid. Kuna tol ajal koosnes Roosipärg 15 saladusest, tähendas see 15-liikmeliste gruppide loomist.
  2. oktoobril 1826 asutas Pauline Elava Roosipärja Ühenduse ning 27. jaanuaril 1832 andis paavst Gregorius XVI sellele ametliku kinnituse ja kanoonilise staatuse. Liikumine levis kiiresti üle maailma.

Natsiokupatsiooni aegses Poolas hakkas toona tudengite mentorina tegutsenud Jan Tyranovski Elava Roosipärja palvegruppe rajama. Ühe grupi juhiks sai noor Karol Wojtyla (tulevane paavst Johannes Paulus II) kelle pühendumus Elavale Roosipärjale jäi kestma kogu eluks ning kes seda pühendumust hiljem preestrina oma kogudustes edasi andis. Sellest ajast, kui Johannes Paulus II Roosipärjale neljanda osa lisas, koosnevad Elava Roosipärja grupid enamasti 20 liikmest, aga endiselt on ka 15-liikmelisi gruppe.

Tallinnas alustas eestikeelne Elava Roosipärja palvegrupp tegevust 25. märtsil 2018. Esmalt toetasime palvega paavst Franciscuse Eesti-visiiti, seejärel peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamise protsessi. Praegu tegutseb kolm erinevate intentsioonidega palvegruppi, kuhu kuulub liikmeid kõikjalt üle Eesti.

Kuidas liituda?

Kui soovid Elava Roosipärja palvegrupiga liituda või selle kohta midagi küsida, kirjuta: [email protected]

Saad valida grupi, mille palveintentsioon on sulle kõige südamelähedasem ja palvetada:

  1. Eestist pärit preestrikutsumuste ja Eestimaa perede eest
  2. Õndsa peapiiskop Eduard Profittlichi pühakuks kuulutamise ja Eesti inimeste eest
  3. Eesti ja kogu maailma tõelise pöördumise (tõelise rahu ja lepituse eest; nende eest, kes ei tunne veel Jumalat või on usu kaotanud; kes tegutsevad Jumala ja Kiriku vastu; kõigi Kiriku liikmete eest, et mõistaksime tõelise pideva pöördumise vajalikkust, elaksime elavas suhtes Jumalaga ja õpiksime Teda täielikult usaldama; et Kirik Eestis ja kogu maailmas kasvaks usus ja ustavuses) ning Kiriku, paavsti ja paavsti intentsioonide eest.