Kust oled pärit? Ja kuidas on sinu tee toonud Eestisse?
Ma olen pärit lõuna-Hispaaniast, konkreetselt ühest väga väikesest linnast nimega Peñarroya Pueblonuevo, Cordoba provintsis. Teisele küsimusele on raskem vastata. Ma proovin seda teha lühidalt. Ma olen seitsmes laps kaheksast lapsest. Meie vanemad kasvatasid meid alati katoliku usu järgi, nii et Jumal on alati minu kõrval olnud. Aga see ei olnud alati kerge. Esiteks, ma tahtsin olla õnnelik aga, kus on õnn? Ma otsisin seda perekonnast, aga see oli raske, sest minu vennad ja õed olid väga tublid ning ma tundsin end musta lambana; ma otsisin seda sõprusest, aga ma ei leidnud kunagi rõõmu või armastust sõprade seast; ma otsisin seda ühe tüdruku armastusest, aga ma pettusin selles ka. Mis siis teha? Sel hetkel ma kuulasin evangeeliumi kus Jeesus ütles „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele“. See oli hetk, mil ma tundsin et Jumal tahtis anda mulle selle kutsumuse. Nii et ma otsustasin Teda järgida. Sel ajal ma olin oma Neokatehhumeenilise Tee kogukonnas ja jagasin oma mõtteid katehheetidega, et ma sooviksin astuda misjoniseminari, ja siis nad kutsusid mind kohtumisele Porto San Giorgios (Itaalias). Seal sai kokku palju noori, kes olid valmis minema igale poole, tegelikult meie sihtkoht oli valitud nii moodi: ühte korvi panti meie nimed ja teise korvi seminaride nimed. Siis võeti esimeseks seminari nimi ja pärast seda, poisi nimi. Nii et minu korral oli see nii: „Pablo Fernandez Velasco…(vaikus)…Tallinn. Kas sa tahad minna Eestisse?“ Ja siis ma ütlesin midagi sellist „Jah muidugi, sündigu mulle nii nagu sa ütled“.
Jah, ma mäletan esimest korda kui ütlesid, et oled Andaluusia kandist. See tundus nii eksootiline ja päikseline koheselt. Aga millal sa saabusid Tallinna preestriseminari?
Mina saabusin Eestisse 19. septembril 2018.
Juba aastast 2018? Oled seega juba pikalt olnud Eestis. Mis kogemust see sulle on andnud?
Palju kogemusi. Aga üldiselt ma saan öelda et Jumal on olemas, seal „kus patt on suurenenud, on arm saanud ülirohkeks “. Ma ütlen seda sest ma näen kui nõrk ma olen, keelega, õppemisega, jne. Kuid, ma olen saanud sajakordselt. Ma ei ole seda kutsumust väärt. Minu kogemus Eestis on see, et Jumal on ustav minu ja kõigi vastu.
Kas sul on oma kaitsepühak? Räägi temast.
Mulle väga meeldib püha Johannes de Avila, aga ta ei ole Avilast, see on tema perekonnanimi. Ta on kirikudoktor ja Hispaania ilmikpreestrite kaitsepühak. Ta elas XVI sajandil Montillas, linnas, kust mu ema on pärit. Siis ma hakkasin teda õppima ning palvetama tema eestkostel. Ma võin öelda, et ta aitas mul oma kutsumust paremini elada.
*Püha Johannes de Avila (hispaania keeles Juan de Ávila; 6. jaanuar 1499 – 10. mai 1569) oli preester Hispaaniast. Teda tuntakse eelkõige nime all “Andaluusia apostel”, kuna tema suurim elutöö ja evangeeliumi kuulutamine leidsid aset just selles Lõuna-Hispaania piirkonnas. Pühak, kirikudoktor.
Millist nõu annad Eesti katoliku noortele? Kuidas usku elada? Kuidas hästi palvetada? Kirik on meil noori täis ja nad leiavad usutee just katoliku kirikust.
Keegi ei ole üksi. Me oleme kõik samas laevas, nii preestrid kui teised kirikuliikmed. Kõige halvam viga on elada üksi oma usku. On vaja hetke, kus me oleme üksi Jumalaga, nii nagu Jeesus tegi palju korda (mõnikord ta läks üksi palvetama mägedesse), aga Jeesus elas alati teistega koos. Tänu Jumalale Kirikus on olemas palju erinevaid kogudused (Opus Dei, Neokatehhumeenilise Tee, Malta Ordu, jne.). Näiteks me alustame Katehhees täiskasvanutele ja noortele 19. oktoobril. Teretulemast!
Oskad mõnda ilusat lugu rääkida, mis on sinuga juhtunud Eestis?
Ma ei tea milline lugu sobiks, sest mul on olnud palju kogemusi siin Eestis, nii Tallinnas kui ka teistes kohades. Nii et ma räägin viimasest loost, mis mulle meeldis. See oli siis kui käisin seenel sõpradega kuid lõpuks ma korjasin palju mustikaid. Minu arvates see oli päris eestlastik tegevus, mis aitas mul kultuuriga sulanduda. Me leidsime ka palju kukeseeni ja mõned kivipuravikud.
Millist nõu annad mõnele noorele, kes sooviks preestriseminari astuda? Kuidas julgustad teda proovima?
Ära karda. See võib tunduda millegi võimatuna, aga hea uudis on see, et Jumal ise teeb seda. Ma sain aru seda neljandal seminariaastal. Jumal on ustav ja ta ei võta meilt midagi ära, vaid ta annab meile kõik selle mida me vajame. Nii et ära karda ja proovi, räägi sellest sõprade, perekonna ja vaimulikega. Ära peida seda aaret, mis on mõeldud inimkonna päästmiseks.
Siin ühiskonnas ja rahva seas on vist päris raske, aga sa oled arvatavasti kohanenud. Mis on kõige raskemad asjad olnud siin Eestis? Mis on olnud võõrad või keerulisemad.
Kõige raskem on keele õppimine, aga Jumala armuga ma arvan, et me saame hakkama. Samuti on raske harjuda Eesti ilmaga. Ma tulen Hispaaniast, kus on alati soe ja päikeseline ilm. Aga tasapisi Jumala abiga, saame hakkama.
Kas sa oled kohtunud paavstiga? Kui jah, siis milline see oli?
Kahjuks ma ei ole temaga kohtunud, kui Eesti katoliku kirik läks temaga kohtuma Rooma, ma olin Elevandiluurannikul lõpetamas oma formatsiooni.
Soovime rohket Jumala õnnistust. Palvetame Pablo eest. Head ettevalmistust diakoniks ordineerimiseks. Vestles Marge-Marie Paas.