Paabeli torn on Piibli jutustus 1. Moosese raamatus 11:1-9. Inimesed, kes rääkisid üht keelt, asusid Sineari tasandikule ning otsustasid ehitada linna ja torni, mille tipp ulatuks taevasse. Nad tahtsid teha enesele nime ja vältida hajumist üle maa. Jumal segas nende keele ning inimesed ei saanud enam üksteisest aru. Ehitus jäi pooleli ja rahvas hajus.
Miks ehitati Paabeli torni?
Tekst kirjeldab oskuslikku ja organiseeritud ühiskonda. Inimesed valmistasid põletatud telliseid ning kasutasid mördi asemel maapigi. Probleem ei olnud tehnoloogias ega kõrges ehitises iseeneses. Piibli jutustuse keskmes on nende eesmärk: “tehkem enestele nimi” ja kindlustagem oma ühtsus Jumalast sõltumata.
Katoliku piiblitõlgenduses väljendab see patust uhkust. Inimene püüab teha oma võimu absoluutseks ja rajada turvalisuse ainult iseendale. Ühine keel, mis võiks teenida koostööd ja head, muutub eneseülenduse vahendiks.
Mida tähendab nimi Paabel?
Paabel on seotud Babüloonia nimega. 1. Moosese raamatu jutustus seostab seda heebrea sõnaga, mis tähendab segamist. Nimi võtab kokku loo tulemuse: inimesed ei mõista enam üksteise kõnet ning nende kavandatud ühtsus laguneb.
Torn võis meenutada Mesopotaamia astmelisi templitorne ehk tsikuraate. Piiblitekst ei anna siiski arhitektuurset projekti ega kutsu otsima ehitise varemeid. Selle eesmärk on õpetada Jumala, inimese, patu ja rahvaste kohta.
Kas Jumal kartis inimeste saavutusi?
Jutustuse väljendusviis on kujundlik. Kõiketeadev Jumal ei pea linna nägemiseks sõna otseses mõttes alla tulema ning teda ei ohusta tellistest torn. Tekst pöörab inimliku suurustamise irooniliselt ümber: ehitis, mis pidi ulatuma taevasse, on Jumala ees nii väike, et ta peab seda justkui vaatama tulema.
Keelte segamine piirab kurja kavatsuse jõudu ja hajutab suletud võimukeskuse. Samal ajal näitab lugu patu tagajärge: kui inimene ehitab ühtsust ilma tõe ja Jumalata, sünnivad võõrandumine ning võimetus teist mõista.
Paabeli torn ja nelipüha
Kristlik traditsioon näeb Paabeli loole vastust nelipühas. Apostlite tegude raamatu teises peatükis laskub Püha Vaim jüngrite peale ning eri maadest tulnud inimesed kuulevad evangeeliumi igaüks oma keeles. Nelipüha ei kaota rahvaste ja keelte erinevust. Püha Vaim loob ühtsuse, milles erinevus ei takista vastastikust mõistmist.
Paabelis tahetakse tõusta inimese jõul taevasse ja teha enesele nimi. Nelipühal tuleb Jumal armust inimese juurde ning apostlid kuulutavad Jumala suuri tegusid. Üks lugu näitab uhkusest sündivat lõhenemist, teine Jumala annist sündivat osadust.
Mida Paabeli torn tänapäeval õpetab?
Paabeli torn küsib, millele rajame oma ühtsuse. Tehniline võimekus, majanduslik edu või ühine loosung ei taga veel head ühiskonda. Tõeline koostöö vajab alandlikkust, tõde ja austust inimese väärikuse vastu. Kristlasele on lugu hoiatus muuta oma projekt ebajumalaks ning kutse kasutada andeid Jumala ja ligimese teenimiseks.
Kas Paabeli lugu seletab teaduslikult kõigi keelte tekkimist?
Piibliteksti peamine eesmärk ei ole esitada keeleteaduse ajalugu. See kasutab teoloogilist jutustust, et näidata inimliku uhkuse, väära ühtsuse ja vastastikuse mõistmatuse seost. Katoliiklik piiblilugemine arvestab teksti kirjanduslikku laadi ega sunni seda vastama küsimustele, mida autor ei käsitle.
Kas mitmekeelsus on Piibli järgi halb?
Ei. Nelipühal kuulevad eri rahvad evangeeliumi oma keeltes. Probleem ei ole keelte ega kultuuride mitmekesisus, vaid patt, mis lõhub inimeste osadust. Kiriku ühtsus ei kustuta rahvaste eripära.