AASTARINGI 33. PÜHAPÄEV
Esimene lugemine
Lugemine Õpetussõnade raamatust: Õp 31:10-13, 19-20, 30-31
Tubli naine – kes leiab tema? Ta on palju kallim kui pärlid. Tema peale loodab ta mehe süda ja tulust ei ole sel mehel puudust. Head teeb tema oma mehele, mitte kurja, ja kõik oma elupäevad. Tema muretseb villa ja lina, tema käed on usinad tööd tegema: tema paneb oma käe koonlapuu külge, tema pihud hoiavad kedervart. Tema teeb lahti oma käe viletsale, sirutab vaesele vastu mõlemad käed. Armsus võib olla petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiitust väärt. Andke au tema käte viljale, tema teod olgu ülistatud linna väravail!
Psalm
Ps 128:1-2, 3, 4-5
R: Õnnis on inimene, kes kardab Jumalat.
Õnnis, kes kardab Issandat,
kes kõnnib tema teedel!
Sa sööd siis oma käte vaevast,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
R: Õnnis on inimene, kes kardab Jumalat.
Su naine on kui viljakandja viinapuu su kodus,
su pojad kui õlipuu võsud su laua ümber.
R: Õnnis on inimene, kes kardab Jumalat.
Vaata, nõnda saab õnnistatud mees, kes kardab Issandat!
Issand õnnistagu sind Siionist
ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve
kõik oma elupäevad!
R: Õnnis on inimene, kes kardab Jumalat.
Teine lugemine
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele: 1Ts 5:1-6
Vennad, aja ja tunni kohta ei ole vaja teile kirjutada – te teate ju väga hästi, et Issanda päev tuleb nii nagu varas öösel. Siis kui inimesed ütlevad: „Rahulik ja julge on,” tuleb hukatus äkki nende peale nagu tuhud sünnitaja naise peale, ja nad ei pääse pakku kuskile. Aga teie, vennad, ärge elage pimeduses – et too päev ei saaks teid tabada nagu varas. Te kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole ei öö ega pimeduse omad. Niisiis: ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained.
Halleluja
Mt 24:44
Halleluuja
Olge ärkvel ja valvake, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te teda ei oota.
Halleluuja
Evangeelium
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist: Mt 25:14-30
Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna: „Taevariigiga on lugu nagu mehega, kes hakkas võõrale maale minema, kutsus oma sulased ja andis oma vara nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema võimist mööda, ning läks ära võõrale maale. See, kes viis talenti sai, läks kohe, kauples nendega ja teenis teist viis juurde. Nõndasamuti teenis see, kes sai kaks, teist kaks juurde. Aga see, kes ühe sai, läks, kaevas maa sisse augu ja mattis oma isanda raha maha. Pika aja pärast tuli sulaste isand tagasi ja nõudis nende käest aru. Tuli see, kes viis talenti oli saanud, tõi veel teist viis talenti ja ütles: „Isand, sina andsid mulle viis talenti, vaata, ma olen teist viis juurde teeninud!” Siis ütles isand temale: „See on hea, sina hea ja ustav sulane: sa oled olnud ustav pisku üle, mina panen su palju üle. Tule oma isanda rõõmupeole!” Tuli ka kahe talendi mees ja ütles: „Isand, sina andsid mulle kaks talenti, vaata, ma teenisin teist kaks juurde!” Isand ütles talle: „See on hea, sina hea ja ustav sulane: sa oled olnud ustav pisku üle, mina panen su palju üle. Tule oma isanda rõõmupeole!” Tuli ka see, kes ühe talendi oli saanud, ja ütles: „Isand, ma tedsin, et sa oled karm mees: sina lõikad, kuhu sa ei ole külvanud ja võtad sealt, kuhu ei ole pannud. Ja ma kartsin, läksin matsin sinu talendi maa sisse maha: Vaata, siin on sinu oma!” Aga isand kostis ja vastas talle: „Sina halb ja laisk sulane! Kui sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud ja võtan sealt, kuhu ei ole pannud, siis sa oleks pidanud mu raha panka panema ja mina oleks tagasi tulles oma raha kasuga kätte saanud. Võtke see talent tema käest ära ja andke sellele, kel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Aga vilets sulane visake välja pimedasse, kus on ulumine ja hammaste kiristamine!”