Aastaringi 31. reede
Esimene lugemine
Lugemine apostel Pauluse kirjast filiplastele: Fl 3:16-4:1
Vennad: Ometi, sealt, kuhu oleme jõudnud, astugem edasi sama rada! Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest. Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust,kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik. Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg, püsige nõnda Issandas, armsad!
Psalm
Ps 122:1bc-2,3-4a, 4bc-5
R: Lähme rõõmuga Issanda kotta.
Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi:
„Lähme Issanda kotta!”
Meie jalad seisid su väravais,
Jeruusalemm.
R: Lähme rõõmuga Issanda kotta.
Jeruusalemm, kes oled ehitatud
nagu hästi kokkuliidetud linn,
kuhu läksid üles suguharud,
Issanda suguharud.
R: Lähme rõõmuga Issanda kotta.
Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile
tänama Issanda nime.
Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks,
aujärjed Taaveti kojale.
R: Lähme rõõmuga Issanda kotta.
Halleluja
Ps 119:34
Halleluuja
Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
Halleluuja
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 16:1-8
Sel ajal, Jeesus ütles oma jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara. Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!” Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen. Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!” Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?” See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!” Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: „Sada tündrit nisu.” Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!” Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.