Liturgia

Tänased lugemised

Esmaspäev, 23. juuli 2018

P. Birgitta, orduõde, Euroopa kaitsepühak, kirikupüha

Esimene lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast galaatlastele 2:19–20

Vennad!

Ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, Kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.

Psalm

Ps 34 [33]:2–3, 4–5, 6–7, 8–9, 10–11 (R.: 2a või 9a)

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on Tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing.
Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Ülistage Issandat koos minuga
ja tõstkem üheskoos kõrgeks Tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja Tema vastas mulle
ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Kes Tema poole vaatavad, säravad rõõmust
ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis ja Issand kuulis
ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Issanda ingel on leerina nende ümber, kes Teda kardavad,
ja Ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea!
Õnnis on mees, kes Tema juures pelgupaika otsib.

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Kartke Issandat, teie, Tema pühad!
Sest neil, kes Teda kardavad, ei ole millestki puudust.
Noored lõvidki väsivad ja on näljas;
aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.

R: Ma tänan Issandat igal ajal.

Halleluuja

Jh 15:9b; 5b

Halleluuja.
„Jääge Minu armastusse,” ütleb Issand,
„kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja.”
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist 15:1–8

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Mina olen tõeline viinapuu ja Mu Isa on aednik. Iga oksa Minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab Ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, Ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida Ma teile olen rääkinud. Jääge Minusse, ja Mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minu külge.

Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja, sest Minust lahus ei suuda te midagi teha. Kes ei jää Minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära. Kui te jääte Minusse ja Minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile. Selles on Minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate Minu jüngriteks.”