5. september on Kalkutta ema Teresa mälestuspäev. Kirik meenutab palves seda väärikat Halastuse Misjonäri nunna ja palvetab kogu kirikuga Halastuse Misjonäride ordu tegevuse eest. Ka siin Eestis.
Püha Ema Teresa sündis Albaanias 26. augustil 1910 ja talle anti nimi Agnes Gonxha. Lapsena õpetasid vanemad teda elama Issandat kiites ja abivajajaid aidates. Agnes lahkus kodust 1928. aasta septembris, et astuda Dublinis asuvasse Õnnistatud Neitsi Maarja Instituuti, kus ta sai nimeks Maarja Teresa.
Järgmisel aastal oli ta Indias, kus ta elas õnnelikult ligi 20 aastat oma koguduse koolis, õpetades piirkonna jõukaid noori. 10. septembril 1946 sai ema Teresa aga selle, mida ta nimetab oma „kutsumuse sees olevaks kutsumuseks“. Sel päeval ilmutas Jeesus talle oma valu, mida ta tundis nähes vaeste suhtes ükskõiksust ja põlgust inimeste poolt ning Jeesus palus Teresal olla Tema halastuse nägu: „Tule, ole minu valgus“.
Ta lahkus 20 aastat hiljem oma instituudist, et asutada heategevusmisjonärid, võttes oma nimeks Ema Teresa. Kandes India sarit, alustas ta oma uut missiooni tõrjutute, „soovimatute, armastamata, harimatute“ seas Kalkuttas.
Mõned tema endised õpilased liitusid temaga peagi ja mõne aasta pärast moodustati ametlikult kongregatsioon, Halastuse Misjonäride ordu, mis levis kõikjale maailmas. Heategevusmisjonärid avasid kloostreid Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, aga ka kommunistlikes riikides ja Nõukogude Liidus.
Tema isik muutus kiiresti üha populaarsemaks kogu maailmas. Kui ema Teresalt küsiti tema edu saladuse kohta, vastas ta omas lihtsuses: „Ma palvetan.“
Alati valmis aitama vaeseid ja abivajajaid, oli ema Teresa pühendunud ka tärkava elu kaitsmisele. Tema kõne Nobeli rahupreemia tseremoonial 17. oktoobril 1979 oli unustamatu. „Suurim rahu hävitaja,“ ütles ta sel puhul, „on süütu sündimata lapse nutt. Sest kui ema võib omaenda lapse oma üsas tappa, mis jääb siis meile….?“. Isegi hilisematel aastatel, hoolimata haigusest ja kogetud „hinge pimedast ööst“, ei säästnud ema Teresa end kunagi ning jätkas väsimatult abivajajate vajaduste rahuldamist. Ta suri 5. septembril 1997 Kalkuttas. Sel ajal oli maailmas 4000 tema õde, kes olid kohal 610 misjonimajas 123 riigis. Ta jääb meile märgiks, et halastusel pole piire ja see tuleb kõigile, ilma vahet tegemata, sest nagu ema Teresa ütles: „Võib-olla ma ei räägi nende keelt, aga ma oskan naeratada.“
Ema Teresa kanoniseeriti 4. september 2016 Püha Peetruse väljakul paavst Franciscuse poolt.
Ema Teresa, palu meie eest!
Ema Teresa Nobeli rahupreemia kõne: https://katoliku.ee/ema-teresa-loeng-nobeli-rahupreemia-saamisel/
Foto: Vatican Media.
Kõne tõlge: Katoliku Kirik Eestis